EMAST
Nikolae Eisnenku

 

Lävepakk.

Ema ütleb:
lävepakk viib inimlapse tuppa, koju.
Mina naeran:
lävepakk viib inimese laia ilma.

Ema aknad.

Ema pühib, aina pühib aknaruute -
kuhu ma nii kauaks olen jäänud?
Ema aknad nagu õhk on läbipaistvad.

Silla ühes otsas.

Ema ehitab oma mõtetest silla
üle laiade, kurjalt mässuste vete
ning jääb ootama,
kes ta poegadest
tuleb kõigepealt
koju!

Igatsus.

Puud on sirutamas oma kaelu
tarekatusestki kõrgemale.
Velled, palun vaadake ka seda,
kas mu ema pole juba näha.

 

Tõlkinud Andres Jaaksoo
Päev laulab, Tln."Perioodika" 1996. lk.60.