ÜKS SUU
Juhan Liiv

 

Üks suu, nii vana
kui mullake;
ja mõtteis nägu
nagu vagune.

Ja mõtteis nägu,
nii aus ta;
nii vaikne, valul
ja sõnata.

Nii aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kullane.

See on mu ema,
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake!

 

Päev laulab, Tln."Perioodika" 1996. lk.56