EMALE
Ike Volkov

 

Sa oled juba päris vana naine.

Sa läksid halliks justkui üleöö

ja vaevalt, et me sellest aru saime.

Et sul on olnud elus palju tööd.

Et mured üha trügivad su kannul.

Et poegades sa tahtsid näha meest.

Et nõnda aeg läks. Algul kukkesammul,

et hiljem aina tormata su eest.

 

Su hinge puges ununemiskartus.

Sa soovisid ju meile ainult head.

Ükskõik kus olen - Kosel, Sindis, Tartus -

ma mõtlen sinust. Mõtlen, mida tean.

 

Säde. 1989. 13. mai.