***EMA
(Virve Osila)
EMA -
tähe kustumatu valgus,
sinilillesina metsateel,
uue elu imeline algus,
leivalõhn ja sütesoojus leel.
EMA -
toomingate õieehmed,
puude kohin koduakna all,
käed, ühtaegu karedad ja pehmed,
unetutel öödel kootud sall.
EMA -
hällilaulu vaikne kaja,
linnupesa vanas vahtrapuus,
paokil uks ja ootust tulvil maja,
eluhaldja puhas armastus.
EMA -
kaevutee ja ojavulin,
kestev, lõppematu hingehea,
pimedate ööde hele tuli -
lapse süda seda meeles peab.
EMA, TÄNA SINU JUURDE TULIN,
PIHUS ESIMENE MEELESPEA.
|