Fred Jüssi järgi1. Kuulamistest
Fred Jüssi järgi
1. Kuulamistest
Aare puges läbi aiaaugu ja jõudis mudase tiigi kaldale. Üle tiigi viis katkine purre. Aare sai astuda mõned sammud, kui märkas, et purdel puuduvad keskmised lauad. Ettevaatlikult ületas ta vasakpoolset tala kasutades tiigi.
Aare jõudis tiigi teisele kaldale kuiva jalaga. Nüüd pööras ta paremale ja sammus edasi. Temast paremale jäi lillepuhmas ja vasakule suur kivi. Poiss märkas eemal puravikke. Ta sammus esimese üksiku seeneni. Seentest polnud ta huvitatud. Ta läks ümber selle seene ja võttis suuna suure kivi poole ning peagi oli ta kivi taha kadunud. Ta otsustas siiski kivile ronida. Nüüd märkas ta kivi madalamal osal sügavat lohku. Lohus oli veel eilset vihmavett ning selles pladistades said ketsid märjaks. Kivi kõrgemale tipule ronides silmas Aare veel ühte lohku, kuid see oli veeta. Poiss hüppas kõrgelt kivilt kivi taha. Kui ta kivi tagant välja piilus, märkas ta eemal tiigi ääres veel kahte väiksemat kivi. Teda hakkas huvitama madalam kivi. Sellele kivile ta istus jalgu puhkama ja mõtteid mõlgutama. Nii arvas ta, et varandus võib olla peidetud kuskile puude alla. Esmalt läks ta kase juurde ja käis ümber selle, ise hoolega kõrget rohtu silmitsedes. Varandust polnud ka siin.
Poissi hakkas huvitama läheduses olev sügav auk. Ta laskus põlvili ja uuris augu põhja. Seal polnud midagi märgata. Ta möödus augu paremast servast ja jõudis suure männi taha. Ta sai teha pool tiiru ümber puu kui nägi suurt puuõõnsust. Sellesse avasse mahtus pisike poiss sisse. Siit ta peidetud aardekirstu leidiski.
b) Kuula juttu “Rähni trumm” (JAAN RANNAP)
Kirjuta lünka sobivad sõnad.
Hommikuti põristab rähn Reedikule ja Riinale trummi. Rähni trummiks on vana männi kuivanud oks. Oks täriseb rähni noka all nagu ksülofon. Rähni trummimäng kostab õige kaugele. Mõnikord lendab rähn õuel seisvale elektripostile. Elektripost kannab pealael plekist mütsi. Kui rähn plekkmütsi trummeldab, kostab põrin veel kaugemale, kostab läbi uste ja akende kõigisse tubadesse. “Üles! Üles!” hüüab vanaema. “Kas te siis ei kuule, rähn mängib äratust!” Miks Reedik ja Riina ei kuule. Poe või üleni teki alla, rähni äratuslugu kostab sinnagi järele.
Hommikuti põristab rähn Reedikule ja Riinale ………………………. Rähni trummiks on ……………………………….. Mõnikord lendab rähn õuel seisvale……………………………. Elektripost kannab ……………………… plekist mütsi. Kui rähn plekkmütsi trummeldab, kostab põrin veel …………………………………
“Üles! Üles!” hüüab………………………………………….. “Kas te siis ei kuule, rähn mängib …………………………….!”
2. Loe läbi tekst “Suur –kirjurähn” ja täida ülesanded
Rähni võib kohata kõikjal metsades. Talvel tuleb ta parkidesse ja isegi lindude toidulauale, kuid kevade algul kaob jälle metsa. Toidulaual käib tavaliselt suur-kirjurähn.
Rähni näeme ikka puutüvede küljes. Haruharva käib rähn majaseina toksimas, harva istub ta oksal veel harvem hüppab ringi maapinnal. Rähni toit on putukad ja nende tõugud. Lindude toidulaual pistab ta isukalt ka rasva ja seemneid. Metsaski sööb rähn seemneid. Seal, kus ta neid kuuse- ja männikäbidest välja toksib, seal jäävad puu alla suured käbide lademed. Seda kohta, kus rähn seemneid lüdib, nimetatakse rähni sepikojaks.
Käbisoomustest saab rähn jagu tugeva noka abil. Selle nokaga toksib ta puutüve või koore alt välja sinna peitunud putukad ja raiub endale puusse pesakoopagi. Nokaga teeb rähn ka muusikat – põristab omaenese ninaga vastu puud nii, et see kaugele kuulda on. Muusikariistaks valib rähn mõne kuivanud puutüve või –oksa, mis hästi heliseb. Need trummeldamised kostavad metsas mõnel aastal juba veebruari lõpust alates.
Nokaga puutüvesse lõhutud aukudest ja uuretest kougib rähn toidu välja keele abil. Rähni keel on nii pikk, et ta võiks selle suust välja aetult ümber kaela keerata. Ka sipelgapesade juures käib rähn maiustamas. Ta sirutab oma pika kleepuva keele välja. Siis laseb sipelgatel keele peale ronida ja tõmbab keele ruttu suhu tagasi.
Kahjurputukate hävitajana on rähn metsas asendamatuks linnuks. Suurte okasmetsade elanik – kolmvarvasrähn – võib talvepäeva jooksul koorida suure kuuse, kus on varjul kümme tuhat kooreüraski vastset. Kõiki ei suuda rähn muidugi ära süüa. Söömata jäänud saak langeb tihaste roaks.
Rähni tuleb hinnata ka kui ehitusmeistrit, sest vanades rähniõõnsustes leiavad ulualuse ja pesapaiga paljud olendid: linnud, nahkhiired, oravad.
A. Tõmba õige vastuse ees olevale tähele ring ümber.
1. Kas lüdib on:
a) sööb kuusekäbisid b) põristab nokaga vastu puud c) toksib käbidest seemned välja.
2. Kas kougib on:
a) uuristab b) kugistab c) toksib
3. Kas kooreürask on
a) kuusekoor b) kuusekahjur c) kolmvarvasrähn
4 Kas ulualune on
a) ehitusmeister b) pesapuu c) peavari
5. Rähni tugev nokk on vajalik
a) muusika tegemiseks b) toidu varumiseks c) sipelgapesas maiustamiseks
6. Räni muusikariistaks on:
a) kõdunenud puu b) majasein c) kuivanud puu
7. Rähn on metsaarst, sest ta
a) ehitab teistele pesa b) tal on pikk keel c) hävitab kahjurputukaid
B. Kirjelda rähni toitumisharjumusi. Sobivad sõnad otsi tekstist.
Rähni toit on ……………………………………………………………
Lindude toidulaual pistab ta isukalt ka …………………………………
Metsaski söö rähn ………………………………… Käbisoomustest saab rähn jagu ……………………… Sellega toksib ta koore alt välja sinna peitunud ……………………………………. Aukudest kougib rähn toidu välja …………
|
|
|
1.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.
|
|
|
|
|
|
4.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7.
|
|
|
|
|
|
8.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10.
|
|
|
|
|
|
|
|
