Loe ja nuputa!

Igasse teksti on peitu pugenud mingid sõnad  (lõhutud kõnetaktid).

TÄDI NOORA VALGEL KASSIL ON KUUS SINISTE SILMADEGA POEGA. TA KUTSUB MINUGI SEDA SÜNDMUST KAEMA. MINA, ANE JA ANNIKA LÄHEME PILVES ILMAGA LÄBI METSA. KAHEL POOL KITSAST RADA ON JÄNESEKAPSAD. MINA LÕHUN TOKIGA PIKKI PUTKEID. SIPELGAS PUREB ANET JALAST. SUUR KIIL EHMATAB TÜDRUKUID. TÕSI, MIS TÕSI, ILM KISUB VIHMALE. ANNIKA RUTTAB KOJU. ENNE VIHMA ON VAJA LIISIGA KOKKU SAADA. JUBA TIBUTABKI.

Olen nukker, sest jäin üksi. Lahe sell Egon läheb Arbimäe poodi, teine sõber on Uku maja taga, kolmas Tapal laagris, vend Alo heinamaal tööl ja õde hakkab emale salli kuduma. Ka Ats kippus Leho juurde. Mõtleks õige mõne uue mängu? Kas sa siis tuled mängu? Ka Ruudi tuleb varsti koolist.

Algamas on kooli sünnipäev. Ikka on midagi tegemata. Näe, sealt te tulete: Rita ja õpetaja Plii, Ats ja Asta Joon. Laud alles katmata! Nüüd on mul Rita abi tsipake vaja. Mul kooli laul ikka veel õppimata! Täitsa lõpp! Asta, kas sa ei võiks appi tulla? Õpi ka sina laulusõnad pähe! Õpilased kõik esinevad. Kumma luuletuse Sa esitad? Uksed lükatakse pärani - tsirkus on ka kohal. Õpi naljast aru saama!

Õpetaja Epp Org andis lastele ülesande:

Lapsed mängivad peitust. Tilluke laskur Kalle loeb kümneni. “Näe, selle roosipõõsa tagant paistab kellegi kõrv!” itsitab poiss. Oskar tuleb põõsa tagant, ta otsib Ulvit oma telgist. Naer isa näol reedab tüdruku asupaiga. Väsinud näoga Peeter Reikap sasib onu Kaali kasvatatud lillhernest. Aga Alfred istub pingil ja lubab järgmine otsija olla.

Lilli küla neliteist piigat lähevad Käo külla võistlustele. Õhtul pani Teele võõrasema teemoonagi kaasa. Leal on seljas uus roosade triipudega T-särk, Liilial sini-lillad püksid. Mõnel kaasas pudeliga vesi. Roosi, või Kanni, keda valida kapteniks? Kas te rahunete, võiks ju olla Piibe! Leht on nimesid täis, kõik tublid. Kes saab karika? Karta on, et Käol pole pääsu! Silmas pidades meie võitlusvaimu, saab nüüd küll Käo kinga! Lilli ja Käo tüdrukud platsile! Tulge kõik, sissepääs on prii! Mu lauluõpetaja Mai Lanesto tuleb üle nurme, nukk kaenlas. Kõlabki kell. Ukerdades ilmub üle rukki lillades dressides võistkond “Käo”, kübaraga kohtunik Iiris ja maskott päkapikuke Harivald.

See aasta oli kõigile meile edukas. Meie esitenor Raimo oli suvel laulnud Hollandis. Alles me saatsime pensionile koorijuht Ariel Arro, otsisime uut. Meie koori on suur tung, Ariel oli imeline olnud. Nüüd tuleb Elgi arvates uus dirigent Lätist laenata

Lauluproov Ene maavanaema pool algas. Mikk Reek alustas üksi. Ta “Aliase laul” kõlas võimsalt. Nüüd astus Lagesoo meeste ette Esti Saks. Oo -jaa! Pange tähele, dirigent Esti Saksa ma ausõna varem ei tundnud.

Pärnumaal, kuus kilomeetrit maanteest kaugemal, algas põdrajaht. Suure saha abil oli tee kuni metsaveereni lahti lükatud. Ajujahi avasignaali puhus Jaan Rehepapp. Elevust tekitasid Saaremaalt kohale jõudnud Mändjala kütid. Lepa Juhan hõikas külalised enda juurde. Jahi juhiks valiti Ants Pihla. Kasulikku nõu jagas ka Juss Karotam. Masinad aurava hernesupiga jäetakse metsaservale. Ka stanniolpaberisse mässitud jahivorstid jäid ootele. Noor naiskütt Epp Sarap uuris oma uut püssi. Isa oli selle toonud Epule Hispaaniast. “Vene kada kasutavad ainult poisikesed,” oli isa öelnud. Talvel Epp ei lähe metsa, ta jääb autovalvesse. On ju ka minul gripi kartuses metsa minek keelatud. Edaspidi tuligi liikuda jala. Kasutada võis ka suuski.

(Järgneva teksti mõtles välja Kaja Plado)

Lapsed lähevad matkale. Kuhu minna? Kaarel valib loomaaia. Õpetaja arvestab matkal laste soove. Väravas köidab pilku võrukael kassipoeg, must Artur. Meeled ärevil, jandib kiisu poistega. Ants laseb teiste juurest jalga. Ta paneb jooksuga teed mööda ratsu poole, kellega Kiira plaanib päeval galoppi sõita. Tüdruku põlv aga veel valutab, pirak verevalum meenutab eelmist kukkumist. Pärast minnakse Pirita jõge vaatama. Martal linnaplaan arvatavasti ikka taskus! Teel lebav jäme palk ei lase otse sõita. Ees on jõhvikasoo. "Te pääsete edasi üle silla mäe suunas Pärnu maanteele, nii juhatab ka teeviit," üritab õpetaja lahendust leida. Must veepiir paistabki juba. Must, lai ja tõrvase veega täidetud kraav ehmatab lapsi. Ometi ei löö keegi selle lapikese märja maa ees põnnama.