Nõidade võlujõud

Nahkne nõiatrumm ümiseb kumedalt ning mustjas rästikutopis tundub vingerdamiseks valmis olevat. Helkiv mõõk ja tontlikud maskid ripuvad ähvardavalt keskaegsel kiviseinal.

Need on vaid mõned asjad, mis tarbekunstimuuseumi saali “Nõia nõu” nimelisele väljanäitusele pandud. Muuseumirahvas täitis avatud näituse nõidade ja muidu andekate inimeste loodud esemetega. Hulk neist on toodud erinevatest muuseumidest, palju pärineb erakogudest või on saadud tarkadelt endilt.

Nii on üks hämaravõitu nurgake Gunnar Aarma puuskulptuuride päralt, lisaks teadjamehe valmistatud gong, mille löögid kuulutasid näituse avatuks. Teises nurgas näeb Vigala Sassi suitsualtarit ja mustrilist lokulauda.

“Nõida on ajast aega peetud negatiivseks tegelaseks,” tõdeb muuseumi teadur Airi Ligi. “Aga targa ja teadjana oli tal ühiskonnas hoopis teistsugune funktsioon. Nõid on terviklik inimene, kes suudab endaga ilma valude, vaevade ja masenduseta toime tulla, avitada ennast ja teisi. Näitus lubab avarama pilguga nõia peale vaadata.”

Pea igal väljapandud esemel on oma legend, andmaks aimu selle imeväelistest omadustest. Urvastest pärit kirjatud vööst olevat abi rästikuhammustuste puhul. Teine punakirjaline vöö tõi leevendust roosi põdejaile. Raskete lambapügamiskääridega sai mitut moodi ennustada, erikujuliste merikarpidega niisamuti.

Hiiumaalt pärineb lugu piksetabamuse saanud pärnast, mille tüves seejärel kivi tekkis. Niinepuust ümbrises lesiv kivi on mere tagant samuti näitusele jõudnud ning Aigi Ligi kinnitusel ravib see imeasjake nii pea- kui kõhuvalu. Iseäraliku väega kive on teisigi, lisaks tõmbavad tähelepanu pikad nõiarüüd nikerdatud keppide ja eriskummaliste ehetega.

Müstilist mõttehetke võib kogeda meetripikkuse mõõga juures, mille valmimisaastaks on 1525 ning mida kasutas Tallinna timukas, viimati 18. sajandi lõpus. “Jumala arm ja truudus on igal hommikul uus; kui mõõga tõstan, aitan patuse igavesse ellu,” seisab pideme juures saksakeelne kiri.

“Skeptikutele, kes nõiajutte väljamõeldisteks peavad, teadjamehi ei usu ning loitsijate sõnu miskiks ei pea, annab oma kabineti nõiajõududega täitnud Ligi soovituse – lugege muinasjutte.

(Postimees, kevad 2002)

Tarbekunstimuuseumi saalis on välja pandud ……………………………. nimeline näitus. Muuseumirahvas näitas rahvale………………………… ja ………………………………… inimeste poolt loodud esemeid. Ühes hämaravõitu nurgas asuvad …………………………… ning………………, loojaks …………………………………… Vigala Sass sai valmis (millega?) ……………………………….. ja……………………………

Muuseumi teaduri ………………………………. sõnade järgi on nõida ajast aega peetud………………………, kuid……………………. ja teadjana on tal ühiskonnas hoopis teistsugune funktsioon.

Peaaegu kõikidel esemetel muuseumis on…………………………, mis annab aimu selle asja…………………………………. Piksetabamuse saanud pärna lugu tuleb ( kust? )………………………………….., rästikuhammustust raviva kirjatud vöö lugu ( kust?)………………………………………….

Tuhande……………………………………………………….. aastal valmistatud mõõga juures võib kogeda müstilist mõttehetke. Nimelt oli see……………………………… timuka tööriistaks, kui lõppema hakkas…………………………… sajand.