|
Mis teha, Ann? (Katkend A. Valliku samanimelisest noorteraamatust) Ei ema ega isa ole veel koju jυudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja lδheb mυttesse vajunult kφφki. Ta on vδsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal όle mυistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis pυrguma δri see on, mida nad ajavad, miks on Marten nόόd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile φelda, et raha ei saa, siis aga lυpuks annab ikka jδrele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sυprade pδrast: millesse nad kόll ennast mδssinud on, mis tόόpidega see δri neil kόll kδib, et nόόd lausa nende elu ohus on? Mυte, et Gregor vυiks surma saada, ajab tal kυhus kυik keerama. Appi! Ta kυnnib nδrviliselt mφφda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rδδkima, kellegagi aru pidama, mυne tδiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab aga kellega? Villem on kaugel, Vυsul, ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mυikab midagi taolisest δriajamisest. Peale kυige muu vυib ema reageerida tδiesti ettearvamatult, nδiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tόtre sυpru plaanitakse mυrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatφφtaja? Ja mida ta όldse teha saaks? Ann vigiseb tasa endamisi. Ta seisab akna all ja jυnksutab kδte vahel hajameelselt oma voodi pealt vastu kυhtu kahmatud kaisujδnest. Appi, appi. Mυelda vaid, kui ta homme helistab Gregorile ja keegi ei vυta vastu, sama toimub Marteni numbril. Ja sama kordub veel teisel, kolmandal ja neljandal pδeval .Kuni lυpuks on ajalehtedes suured pealkirjad: Marjulised leidsid kahe poisi surnukehad Mis teeb siis tema, Ann? Heidab endale eluaeg ette, et ta lihtsalt ootas ja vaatas, astus kυrvale, ei pόόdnudki midagi teha. Kell on pool viis. Varsti tuleb isa, nagunii saab kohe aru, et midagi on jδlle lahti. Aga ehk ei saa? See pδδsemine oleks muidugi napp, sest mυni tund hiljem laekuv ema jagaks vδrgi juba tδitsa kindlalt lahti. Siis oleks juba parem, kui ema kuuleks seda isa suust. Vυi veel etem, ei kuuleks όldse, sest δkki isa ikkagi oskab kuidagi aidata, anda vδhemalt head nυu. Jah. Ta rδδgib isaga. Olgu sellel kasvυi kuu aja tφφd kaasas, tδna peab ta Anni kuulama. Selg sirge, istub tόdruk tuppa kirjutuslaua taha, keerab tooli nii, et korteriuks vaatevδljas pόsiks, ja ootab. Ootab nagu ei tea misasja, kergendust vυi pδδsemist vυi kasvυi lohutust. Uppuja haarab ka υlekυrrest. Uks kδib, isa kohmerdab sisse, mapp kaenlas. Endassesόvenenud nδoga vυtab ta mantli seljast, paneb kappi, lόkkab siis kingad jalast ja ohkab. Siis vυtab ta mapi jδlle kδtte, et seda elutuppa lauale viia, tuleb samasuguse mυttes nδoga pδris kirjutuslaua juurde ja alles siis mδrkab ootajat, isegi ehmatab natuke.
Pόόa vastata kόsimustele, mille Ann endale esitab .
Mida Sina soovitad Annil teha? ..
Kas ja kuidas aitas isa Anni?
NB! Kόsimustele vastamine sυltub sellest, kas υpilane on raamatut lugenud vυi ei. Kui ta pole teosega tuttav, vυivad vastused olla fantaasiavilja vυi isikliku kogemuse tulemus. |