Karu on oma suvisest rahmeldamisest nii väsinud, et aina põõnab oma pehmes samblakoopas ja noriseb magada. Kui ta peakski mõnikord ärkama, siis ainult selleks, et keerata teist külge, imeda natuke aega käppa ja uuesti uinuda.

 

Rästik ja nastik on puujuure all päris pulkkõvaks külmunud. See ei tee neile midagi. Kevadel hakkab päikene soojalt paistma ja madudele tuleb jälle eluvaim sisse.

 

Mutt ei pea lugu talveunest. Ta on nüüd sügaval maa all, kuhu külm ei ulatu, ning muudkui kaevab tunneleid. Milleks talle tunneleid vaja? Aga selleks, et leida toiduks tõuke ja ussikesi.

 

Rähnile maitsevad talvel männiseemned. Neid raiub ta oma nokaga käbidest lahti. Kui lapsed leiavad puu alt lumelt puruks toksitud käbisid, siis nad ütlevad: "Näe, siin on rähni sepikoda!"

 

Põdra ja metskitse eluase on nüüd heinakuhjade või metsa inimeste poolt seatud söögisõimede lähedal. Teadagi miks?

 

Rebane on hakanud suureks rännumeheks. Iga päev sörgib ta oma urust kaugele-kaugele saaki jahtima. Mis parata - talv on toiduvaene aeg.

 

Tihane, leevike, harakas ja hakk kolivad metsast asulasse elama. Ikka kõhumure pärast! Lapsed riputavad ju akna külge või oksale pekitükikesi. Nii mõneski aias on lindudel tõeline söökla. Seal leidub alati kanepi- ja päevalilleseemneid ning muud sulelistele suupärast.

 

Jänes paneb selga uhiuue valge kasuka. Ta on lumega ühte karva ja ega teda kerge näha olegi. Päevavalgel lamab jänes põõsa varjus, videvikus silkab ta põllule lume alt rukkiorast välja kraapima ja nosima. Jänes käib ka aedades õunapuid koorimas.

Täheke nr. 1 / 1970

1 TEE ÕIGE LAUSE ETTE X

Rähnile maitsevad talvel männiseemned

Mutt peab lugu talveunest.

Rebane on hakanud suureks rännumeheks.

Jänes paneb selga uhiuue pruuni kasuka.

2. VALI SOBIV VASTUS JA JOONI SEE.

Karu ärkab mõnikord üles, selleks  et

·       minna toitu otsima.

·       vaadata talve.

·       pöörata teist külge.

Mutt kaevab tunneleid selleks, et

·       jõuda maapinnale.

·       endale sooja urgu teha.

·       leida toiduks tõuke ja ussikesi.

Linnukesed kolivad metsast asulasse, sest

·       seal on tõelised sööklad.

·       lapsed riputavad neile pekitükikesi.

·        siis on nad söögisõimede lähedal.

3. TÄIDA LÜNGAD SOBIVATE SÕNADEGA.

Jänes paneb selga uhiuue valge ……………... Ta on lumega ühte värvi ja teda on raske ………………... Päevavalgel lamab jänes ………………….… Õhtu saabudes silkab ta …………………… Ta kraabib lume alt ……………………..

4. LOE JA TÕMBA MAHA ÜLELIIGSED SÕNAD:

Tihane, pääsuke, leevike, harakas ja hakk kolivad metsast asulasse elama. Lapsed riputavad, koputavad akna külge pekitükikesi. Nii mõneski aias on lindudel ja putukatel tõeline söökla.