Kuhu jõuad?

Kui isa oli parkinud auto ja ema kassast piletid ostnud, tekkis Tiidul kange jäätiseisu. Kohvikusse me siiski ei läinud, vaid seadsime sammud lõvimaja poole. Seda uhket looma nägin ma küll esimest korda. Seni olin lõvisid vaid raamatupiltidelt ja televiisorist vaadanud. Järgmisena käisime hüljeste basseini juures. Pikema ringkäigu tegime roomajate ja näriliste juures. Pool tundi kulus akvaariumikalu silmitsedes. Mina tahtsin minna kängurut vaatama, aga vannas kippus pärdikute juurde. Jõudsime siiski kokkuleppele ja külastasime mõlemaid. Viimane peatus oli suure basseini ääres. Siin veetsime paar tundi, sest nii põnev oli kõige targemate mereloomade käitumist jälgida.

2.     Kuula jutukest ja otsusta, kas lause on õige või vale. Tee X tabeli vastavasse ossa.

SIRRI-SII ja TORRO-TOO

D. Normeti järgi

Vaikse ookeani kohal säras sinine hommik. Delfiinilapsed Sirri-Sii ja Torro-Too hõljusid ääretul veteväljal ning tukkusid. Nende siledad kehas puhkasid lainetes, merepinnale ulatusid üksnes hingamisavad, mis delfiinidel - imelik küll – asuvad pealael. Ja see on looduse poolt väga targasti seatud, sest mõelge ise, kui tülikas oleks delfiinil iga hingetõmbe jaoks kogu pea veest välja tõsta.

Nii nad seal päikesest kuldkollases vees siis hõljusid ja tukkusid – mustjaspruuni selja ning valge kõhualusega delfiinipoiss Torro-Too ja pisut väiksem, valgetäpilise peaga delfiinitüdruk Sirri-Sii.

Äkki ilmus kohale kogukas koorejäätise värvi delfiin. See oli Sirri-Sii ja Torro-Too vanaema. Ta hoidis suus uhket roosat linnusulge. Nüüd peitis tas selle oma rinnauime alla ja hüüdis: “Torro-Too! Sirri-Sii! Ärgake! Vaadake, mis ma teile tõin.” Silmapilk olid delfiinilapsed ärkvel.

Nad on kalakujulised, kuid ei ole kalad. Kunagi olid nende esivanemad neljajalgsed maismaaloomad. Mingil meile teadmata põhjusel läksid nad merre elama. Nende jalgadest kujunesid uimed.

Delfiinid on kõige targemad mereloomad. Nad saavad inimestega kiiresti sõbraks. Delfiinid ujuvad madalas vees sulistavate laste juurde ja hakkavad nendega palli mängima. Lapsed viskavad palli ja delfiinid püüavad selle ninamikuga kinni ning heidavad tagasi. Nad lubavad ennast paitada ja ka oma seljas ratsutada. Ja nad käituvad nii, et lapsed ei saa kunagi haiget. Kui mänguhoos juhtub midagi sellist, mis lapsi naerma ajab, turtsatavad ka delfiinid, nagu naeraksid.

Delfiinid on tublid sportlased. Neid on kerge õpetada ja nad mõistavad inimesi kiiresti. Ameerikas korraldati ühes suures basseinis delfiinide ujumis- ja hüppevõistlus. Delfiinid hüppasid mitme meetri kõrgusele. Neist kõige kiirem ujus tunniga 100 kilomeetrit. Inimene võib nii kiiresti ujumisest ja jooksmisest ainult unistada. Delfiinid on osavad võrk- ja korvpallimängijad. Ninamikuga heidetud pall lendab alati üle vee kohale tõmmatud võrgu. Korvpalli mängides püüavad nad üksteiselt palli haarata, et see siis väga täpselt korvi saata.

Võistluse ajal on delfiinid elevil. Nad vilistavad ja teevad niisugust häält, nagu hauguks koer või näuguks kass. Tõepoolest, nii nad oma delfiinikeelt räägivad. Inimesed tahaksid seda mõista, et võiksid nende tarkade mereloomadega jutelda. Selleks katsuvad teadlased juba mitu aastat delfiinikeelset sõnastikku koostada. Delfiinid on looduskaitse all.

Täheke nr. 7 / 1969

1.     Jooni sobiv lauselõpp

1. Delfiinid on

·        kalad.

·        neljajalgsed maismaaloomad.

·        mereloomad.

2.     Delfiinid on inimeste suhtes

·        sõbralikud.

·        kartlikud.

·        kurjad.

3.     Delfiinid on osavad

·        ujumises ja jooksmises.

·        ujumises ja hüppamises.

·        hüppamises ja rääkimises.

4.     Inimene võib

·        delfiinidest kiiremini ujuda.

·        delfiinide kõnest aru saada.

·        õpetada delfiinid palli mängima.

2. Tõmba mõttekaardil maha väljendid, mis sinna ei sobi.

 3. Kirjuta ühe sõnaga. Sõnad leiad tekstist.

meres elavad loomad - ………………………………………

purskavad korraks naerma - …………………………………

kunstlikus veekogus - ………………………………………

looma ninaosaga …………………………………………

4. Kirjuta igasse lünka üks sobiv sõna. Vajadusel kasuta teksti abi.

Delfiinid oskavad teha mitmesuguseid hääli. Nad teevad niisugust häält nagu …………………….. koer või näuguks…………….. Nad räägivad oma …………………keelt. Inimesed tahavad delfiinide keelt tunda, et nende tarkade …………………………….. juttu ajada. Selleks katsuvad teadlased koostada delfiinikeelset ………………………………