Elu jäävööndis

Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla 0°C. Seda seepärast, et poolustel on päikesekiirgus kõige nõrgem. Maismaa Põhja-Jäämere rannikul on kaetud tundraga. Sademeid on nendel aladel väga vähe, sest madala õhutemperatuuri tõttu on aurumine väike. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Suvel pesitseb rannakaljudel palju veelinde, kujunevad "linnulaadad".

GRÖÖNIMAA:
Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa Gröönimaast asub põhjapolaarjoonest põhja pool. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkupliga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Saarele pani nime Erik Punane, kes saabus sinna kümnendal sajandil. Tänapäeval elab suurem osa saare elanikke rannikul, kus on jäävaba maa. Peetakse lambaid ja lehmi (lõunarannikul) ja kasvatatakse mõningaid põllukultuure, nagu kartulit ja kapsast.
Esimesed asunikud olid siin kütid, kes saabusid Põhja-Ameerikast umbes 5000 aastat tagasi. Neid kutsutakse eskimoteks, mis tähendab toorlihasööjaid.
Kõrgemaiks mäepunktiks on Gröönimaal Gunnbjørni mägi.

ANTARKTIS:
Antarktis on kaks korda ja USA-st poolteist korda suurem manner. Suurest kõrgusest üle
merepinna (keskmiselt 2040 m) tulenevad erakordselt madalad õhutemperatuurid. Sise-Antarktise keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta. Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid, vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada
külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased. Antarktist nimetatakse maailma külmkapiks, sest seal valitsevad tugevad tuuled ja sademeid langeb vähe. Tüüpilised linnud on pingviinid. Manner on kaetud jääkilbiga, mille all on ebatasane pinnamood.

ARKTIKA:
Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning
Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Tundramaastik on enam-vähem madal ja tasane, seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Sooja Golfi hoovuse Põhja-Atlandi haru soojendab siinset merd ja õhku ning vabastab suvel rannikud jääst. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat või metsa põhjapiiri. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel. Kasvuperiood on lühike, kuid valgusperiood on pikk.

KOKKUVÕTTEKS:
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kliima on seal väga raske: on külm ja tuuline. Oma kirjatööst meeldib mulle kõige rohkem Gröönimaa, sest mulle on väga südamelähedane eskimote elu.
Austan väga sealseid elanikke, sest nad peavad suurest külmast hoolimata vastu.

KASUTATUD KIRJANDUS:
T. Rummo "8. klassi geograafia õpik" 1998
N. Norris "Saared" 1995
B.Taylor "Arktika ja Antarktika" 1998