"Selleks ajaks, kui Ralph puhumise lõpetas, oli terrass poisse täis. Seekordne koosolek oli hommikusest mõnevõrra erinev. /---/ Ralph istus mahalangenud puutüvele, nii et päike valgustas teda vasakult poolt. Suurem osa kooriliikmeid istus temast paremal. Tema vasakul käel olid suuremad poisid, kes üksteist enne evakueerimist ei tundnud. Ja tema jalge ees rohus kükitasid väiksemad lapsed.
     Vaikus. Ralph pani kreemikasroosa karbi põlvedele. Äkiline tuuleiil puistas valguslaike üle terrassi. Ralph ei teadnud, kas püsti tõusta või istuma jääda. Ta vaatas silmanurgast vasakule, ujumiskoha poole. Põssa istus lähedal, ei andnud aga abi.
     Ralph köhatas kõri puhtaks.
     "Nii."
     Ja jalamaid leidis ta, et suudab rääkida vabalt ning selgitada, mis tal mõttes on. Ta tõmbas käega läbi juuste ja alustas:
     "Me oleme saarel. Me käisime mäe otsas ja nägime, et ümberringi on meri. Me ei näinud maju ega suitsu ega jalajälgi, paate ega inimesi. Me oleme asustamata saarel ja kedagi muud siin ei ole."
     Jack katkestas teda:
     "Aga meil on ikkagi tarvis sõjaväge – küttimiseks. Sigade küttimiseks..."
     "Jah. Saarel on sigu."
     Kõik kolm katsusid edasi anda tunnet, mis oli neis ärganud väätides rabelevat roosat elusolendit nähes.
     "Me nägime..."
     "Ta kiunus..."
     "Pääses minema..."
     "Enne kui ma tappa jõudsin .... aga ... järgmine kord!"
     Jack virutas pussnoa puutüvesse ja vaatas väljakutsuvalt ringi.
      Koosolek läks jälle roopasse.
     "Näete ise," ütles Ralph, " meil on tarvis kütte, kes liha muretseksid. Ja veel üks asi."
     Ta võttis karbi sülle ja silmitses päikesest põlenud nägusid ümberringi. "Siin ei ole täiskasvanuid. Meil tuleb ise enda eest hoolitseda."
      Koosolijad ümisesid ja jäid siis vait.
     "Ja veel üks asi. Nii ei lähe, et kõik räägivad korraga. Igaüks peab kätt tõstma nagu koolis."
     Ta tõstis karbi silme ette ja silmitses selle suud.
     "Siis ma annan karbi tema kätte."
     "Karbi?"
     "Jah, nii teda nimetatakse. Ma annan karbi selle kätte, kes järgmiseks rääkida tahab. Ta võib seda käes hoida niikaua kui ta räägib."
     "Aga..."
     "Kuule..."
     "Ja keegi ei tohi teda katkestada. Peale minu."
     Jack kargas püsti.
     "Anname seadused!" hüüdis ta õhinal. "Igasugused seadused! Ja kui keegi neid rikub......"