4. Õudusjuttudes on tähtsal kohal kummalised, õudust tekitavad detailid. Mõtle ka ise välja hirmuäratavaid elemente ning võrdle neid naabri poolt välja mõelduga.

1. Kohad (vähemalt 4):
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
2. Aeg (3):
...................................................................................
...................................................................................
3. Tegelased (2):
...................................................................................
...................................................................................
4. Rõivad (3):
...................................................................................
...................................................................................
5. Esemed (5):
...................................................................................
...................................................................................

5. Kes võiks olla see õudust tekitav härrasmees? Nimeta detaile, mille abil kirjanik on hirmuäratava mulje loonud.

     Krahvil oli kongus – tugevasti kongus – ning erakordselt suurte sõõrmetega kullinina ja kõrge võlvitud laup; juuksed olid tal tihedad, ainult meelekohtadel olid nad hakanud harvenema. Tema puhmaskulmud olid väga lopsakad, ninajuure kohal peaaegu kokku kasvanud ja käharad nagu juuksedki. Huuled, niipalju kui vägevad vurrud mul neid näha lasid, olid õhukesed ja suujoon üsna kalk, lumivalged ja tavatult teravad hambad ulatusid huulte vahelt esile, erepunane suu aga osutas, et mees oli oma ea kohta üllatavalt elujõuline. Kõrvad olid tal kahvatud ja kõrvalestade tipud teravad, lõug lai ja tugev, ning kuigi tema nägu oli kõhetu, olid põsed pringid. Näojume oli erakordselt kaame.
     Kui ma ennist kaminatule valgel silmitsesin tema käsi, mis lebasid rüpes, siis näis mulle, et nad on kahvatud ja peened; neid lähemalt vaadates märkasin, et nad olid pigem kohmakad – laiade kämmalde ja töntside sõrmedega. Kummaline küll, tema peopesad oli karvased, küüned pikad ja teravad. Kui krahv end minu poole kallutas ja mind puudutas, ei läinud mul korda väratust tagasi hoida. Võib-olla sellepärast, et tema hingeõhk lehkas, hakkas mul süda pööritama ning ma ei suutnud seda varjata.