AJALOOLINE KIRJANDUS

1. Täida lüngad.

     Ajaloolise kirjanduse tunnuseks on:
* Ainestik .........................................................................
...................................................................................
* Kangelased .....................................................................
...................................................................................
* Sündmuste taust ja keskkond ....................................................
...................................................................................
     Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku W .........................
S ................................. (1771-1832), kelle tuntumad romaanid on
"Rob Roy" ja "Ivanhoe". Prantsusmaal viljelesid ajaloolist proosat
A .......................... D ........................ ja V .....................
H .......................... . Eestis hakati ajaloolist proosat kirjutama 19. sajandi
kaheksakümnendatel aastatel. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe jutustus
................................. .

2. Leia igale katkendile õige autor, teose pealkiri ja ajalooline sündmus! Kui muidu ei õnnestu, vaata töö lõpus sulgudes antud vihjeid.

     Selsamal ajal liikus ristitud lätlaste malev mööda teed, mis tõi Võnnust üle Koiva, Autine ja Astijärve kaudu üle Säde jõe. Kuu oli kahanemas, ilm pilvine ja pime, metsa ladvus kohises tuul ja summutas kapjade sahina pehmes lumes. Kahekaupa kõrvuti, hobuse lakale kummardudes, odad või piigid kaenlas, kihutasid mehed kiires traavis sõnatult, kärata põhja poole.
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................

     Parunid ja opmann pidasid asja üle mõisa õues just aru, kui kubjas nutunäol ja longates juba uue erutava teatega ilmus. Ei kuulata töölistest enam keegi sundija sõna, nagu kurivaim olla kõigi sisse läinud. Mitu teomeest jätnud töö kus tühi ja pannud Mahtra poole minema. Tema püüdnud kahte keelata, saanud nende käest aga tublisti võmmida. Seejuures katsus Prits valusa ägamisega kukalt. Nähtavasti kipitses teistelgi nõu südames seemendamist, sõnnikuvedu ja loovõtmist koplimetsas jumala hoolde jätta ja "sõda" minna vaatama.
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................