1. On kesk hommik. 2. Kaua oodatud ootamatust päikese peost virvendaval raba

maastikul tekib otsekui joove. 3. Pigistan silmad kinni ja pööran näo märtsi päikese

poole. 4. Laugude soontes voolav veri värvib kevad valguse ere punaseks.

5. Tahaksin näha veel paljude kevadete algusi ava maal. 6. Ja koidu valgust puude

ladvus tahaksin näha ja kustuva päeva valgust videviku tunnil ning lume valgust ja

virmaliste helki talvisel tähis ööl, ja lõkete valgust. 7. Veel tahaksin näha hinge valgust

inim näol. 8. Aga majade lõõma ma näha ei taha, sest ühest märtsi öisest palangust

lapse põlves jäi mu hinge ängistav mälestus. 9. Inimene on päevase elu viisiga olend.

10. Valdav osa välis maa ilmast jõuab temani nägemis meele kaudu. 11. Aga kui

selle valdava osa moodustavad aina vihma piiskade ringid pori loikudel ja pilvede

hallus, liigi kaaslaste näod, mis on väsinud ja närtsinud, ning sõna "madalrõhkkond"

ilma teadetes, siis vajub inimene longu, muutub pahuraks, hakkab köhima ja jääb

grippi. 12. Päike on elu ja rõõm!

                                                                                (Fred Jüssi järgi)

6. Paranda vead.

     1. Klaasi tunti juba antiik ajal. 2. Pott sepad muistses Egiptuses katsid savi potte

sooda ja liiva seguga. 3. Pottide põletamisel segu sulas ja voolas mööda savi nõude

seinu laiali, kattes need läikiva kirmega. 4. Viimaks õpiti tegema ka klaasist vaase,

kaela keesid ja väikesi paksude seintega pudeleid. 5. Egiptlaste valmistatud klaas

ei olnud läbi paistev, sest seda sulatati lahtiseltulel. 6. Klaasi sulatus ahjud tulid

kasutusele antiikses Roomas. 7. Meie aja arvamise esimesel sajandil leiutas keegi

meile tundmatu ori klaas esemete valmistamiseks puhumis piibu. 8. See oli peenike

raud toru, mille otsa võeti vedelaklaasi mullike, asetati see metall vormi ja hakati siis

puhuma. 9. Kesk ajal oli eriti kuulus Veneetsia lähedal Murano saarel valmistatud

klaas. 10. Veneetsia klaasist söögi nõud, vaasid ja peeglid olid ime peenelt

töödeldud ja nende väärtust hinnati kallis kividega võrdseks.

                                                                           (H. Hellerma järgi)