1. Paranda vead.

     1. Iga päev ründab maad 45000 äikese hoogu vihma valingute ja rahega, vesi

pükste ja miljonite välgu sähvatustega, mida saadab kõue kõmin. 2. Kauges

minevikus püüdsid inimesed äikese teket seletada. 3. Vanad kreeklased arvasid, et

pea jumal Zeus oma tulise piigiga õigust mõistab. 4. Julgemad otsisid abi kaitse

vahendeist. 5. Nii lootis Julius Caesar kaitset loorberi pärjalt, millega ta kattis pea.

6. Rooma keiser Augustus peitis end äikese ajal vasika naha alla. 7. Põhjalikult

hakkasid teadlased välku uurima alles 18. sajandil. 8. 1708. a. oletas inglise füüsik

Joule, et mere vaigu hõõrumisega kaasnev pragin on sama päritolu kui välku saatev

äikese mürin. 9. 1752. a. tõendas ameeriklane Franklin, et välk kujutab endast elektri

nähtust. 10. Franklin laskis äikese ajal lendu paber lohe. 11. Käes hoitava juhtme

otsa kinnitas ta võtme, millest väljalendavad sädemed kinnitasid, et äikese pilv

sisaldas elektri laengut. 12. Kui lähedal oli Franklin sel moel surmale, selgus

järgmisel aastal. 13. Samasugune julge katsetaja Georg Wilhelm Richmann, kelle

sünni koht on Pärnu, seadis oma majas Peterburis üles nn. pikse masina: raud

varda, mille juhtis läbi katuse otse oma laboratooriumi. 14. Selle ohvriks Richmann

langeski - ta hukkus välgu  löögist. 15. Ent Franklinil oli õnne. 16. Ta leiutas pikse

varda. 17. Esimene hoolikalt maandatud raud varras seati välgu kaitseks üles ühele

majale Philadelphias.

2. Paranda kokku- ja lahkukirjutamisvead.

     1. Aprilli kuus vabanevad veed paksu jää vangistusest. 2. See äratab ka kalad,

kes hakkavad kohe kudemis paiku otsima. 3. Meie sise vete esimesi marjaheitjaid

on haug, kõigile tuntud rööv kala. 4. Kudemiseks tungib ta ojadesse, põllu

kraavidesse ja isegi heina maadele, mida katab kevadine suur vesi. 5. Heleda-

päikese kiirtest valgustatud vees on ta hästi nähtav. 6. Seda asja olu kasutavad

ära rööv püüdjad, sest madalasvees on haugi ahinguga kerge tabada. 7. Aga kas

niisugune kala röövel tapab ainult kudevakala?