Eesti keel
Foneetika
Vältus on
aeg, mis kulub hääliku moodustamiseks.
Häälikuvälde
Enamikul häälikutest
on 3 väldet: I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk.
N: 1. 2. 3. 1. 2.
3.
Kala- kaalud- kaaluma Kana- kannad- kanne
Sulghäälikutel ehk
klussiilidel on iga välte jaoks eri märk.
1.- g, b, d
2.- k, p, t
3.- kk, pp, tt
2. 3. 2.
3.
F ja
š sõna sees- sefi- seffi duši- dušši
1.
3.
V- I
ja III välde- Kivi- kivvi
1. 1.
Oija - I välde
J- I
välde- Maja- oja Maija - I välde
Häälikuühendil-II ja III välde
2. 3.
2. 3.
Koerad- koeri Lapsed- lapsi
Sõnavälte määramiseks on kõige lihtsam kasutada sisehäälikute
abi.
Sõna sisehäälikud
algavad pearõhulise silbi vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi ees.
t[ah]vel, revolutsi[oon], k[ool]im[aj]a
Leia sisehäälikud!
1. 3.
3. 2. 3. 1.
2. 2. 3. 3. 2.
[Är]a v[isk]a s[ärk]i
s[elj]ast k[ui] l[in]ad [all]es k[asi]avad. P[õld] [ei] k[ann]a
3. 1. 2.
1. 2. 3. 1. 2.
3.
v[ilj]a h[ar]imata,
[eg]a [or]as k[asv]a külvamata. M[id]a k[ülm]em t[alv],
1. 2.
3.
s[ed]a s[uur]em
l[õik]us.
Sõnavälte määramisjuhised
1. Sõna on 1 v, kui sisehäälikuteks on 1 lühike
vokaal ja 1 lühike konsonaat.
2. Kui sõna ei ole 1 v, on 2 või 3 vältes. Vahet
saab teha hääldamise järgi.
3. Ühesilbilised sõnad on alati 3 vältes.
Sõnavälde:
1. 1. 2. 1. 3. 3. 3. 3. 2.
1. 1. 2.
Paha siga, mitu viga. Kass kärnas ja maa külmetanud. Ära väsib äkiline,
3. 3. 1.
2. 1. 3. 1.
vastu peab pikaline. Ära kiida suve enne sügist.
Liited - lik
-
stik
- mik
Elanikkord - nik - Määrata
tingimata välte liitest
-
vik
-
kond
-
elm
1. 1. 3.
3. 3. 1. 3.
3. 2.
3. 3. 3.
2.
Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei harja
händagi. Puu ei kasva
3. 1. 1. 3. 3. 2. 1. 3. 3.
oksteta, ega liha kontideta. Arm jõuab enam kui hirm.
ASTMEVAHELDUS
Asrmevaheldus on tüve vahelduse süsteem, mis esineb käändsõnades ja
pöördsõnades.
Astmevahelduse määramiseks võrreldakse ks- del ainsuse nimetavat,
omastavat ja osastavat käänet ja pöördsõnadel –da tegevusnime ja oleviku 1. pööret.
AV jaguneb laadivahelduseks (LV) ja vältevahelduseks (VV).
LV korral on ühes vormis klussiil või s;
teises vormis on klussiil või s kadunud või asendunud mõne teise
häälikuga.
Klussiili või o-ga vorm on tugevas astmes; ilma nendeta nõrgas astmes.
Sõnavormi välde LV puhul pole oluline.
LV/TA-
LV/NA- tuba- toa, mägi- mäe, praadida- praen.
VV korral vahelduvad II ja III välte vormid
VV/TA
VV/NA
II välte vormid on alati nõrgas astmes; III välte vormid tugevas
astmes.
Kott-koti, poiss-poisi
On olemas nõrgenev ja tugevnev AV.
T
N
N T
Jalg-jala-jalga
Mõte-mõtte-mõtet
T N N T
Leppida-lepin
Hakata-hakkan
Õppida- õpin
AV PÕHIREEGLID:
1. Käänds. Nimetava ja osastav on alati
ühesuguses astmes; jalg-jalga
Omastav vastupidises astmes.
2. LV korral on tugevas astmes sulghäälik või S,
mis nõrgas astmes puudub.
3. VV korral on II välte vorm alati nõrgas
astmes.
ASTMEVAHELDUSEKS EI LOETA:
1. Sõnade meri, tuli, uni, veri, mõni
sisehäälikute vaheldumist uni- une- und
2. Nn. Number tüüpi sõnade sisehäälikute
vaheldamist.
Number- numbri Mantel- mantli
3. –ne (-s) sõnade sisehäälikute vaheldamist. Nud
on sõnad, mille nimetava lõpus om –ned või s . Omastavas on –se. (naine- naise)
(jäine- jäise)
(vaene- vaese)
4. Suurema osa asesõnade sisehäälikute
vaheldamist.
Kes-kelle-keda
See-selle-seda
5. Nn. Tooma tüüpi sõnade sisehäälikute
vaheldamist
Tuua-toon Süüa-söön
6. Nn. Tulema tüüpi sõnade sisehäälikute
vaheldamist
Olema-surema, panema-pesema
Olla-olen, pesta-pesen.
Harjutus
Määra AV, LV!
VV/NA VV/TA LV/TA VV/TA
1.
Programmeeritud
harjutustik. 20. Praadis
šašlõkki
VV/NA
VV/TA
VV/TA VV/TA
2.
Toodab(toota,
toodab) preparaati. 21. Klaas
mahla
AV VV/NA AV LV/NA VV/TA
3. Miski häirib mind 22.
Teaduskonna dekaan
LA/TA LV/NA AV LV/NA AV LV/TA
4. Kuub õmmeldakse käsitsi 23. Oiates ja ähkides
LV/NA AV LV/TA
AV VV/TA AV LV/NA
5. Näeb öösel halba und 24. Kommenteerimata välja|anne
AV
VV/NA VV/TA
VV/TA AV
6. Kivvi raiutud kiri 25. Šokeeriv käitumine
VV/NA LV/NA AV
VV/NA VV/NA VV/NA
7. Koobas laanes (laas, laane) 26. Termos kuuma oa|kohviga
LV/NA AV AV VV/NA VV/TA
8. Teeseldes sõbralikkust 27. Väljast kostab hääli
VV/TA VV/TA VV/NA VV/NA AV
9. Pastell|toonides akvarellid 28. Vaadati taha
VV/NA
VV/TA LV/TA AV
VV/NA
10. Toodete müük 29. Ümbruskond tundus võõras
LV/NA
VV/TA VV/TA
LV/NA LV/NA LV/NA
11. Annavad suurt efekti 30. Vehib kahe käega
VV/NA VV/NA AV
12. Haavast tilgub verd
VV/NA
LV/NA LV/NA VV/TA
13. Amputeeritud jalaga sõja invaliid
AV
AV AV
14. Tantsijatar jaapani lehvikuga
LV/NA LV/TA
15. Sööstab(söösta, sööstan) tuppa
VV/TA VV/TA
16. Ohtlik situatsioon
LV/TA
AV
17. Trobikond teismelisi
VV/TA AV
18. Karm tegelikkus
VV/NA VV/TA LV/NA
19. Soojas(soe, sooja, sooja) rukkileivast(leib,
leiva, leiba)
II
SÕNALIIGID
Sõnu liigitatakse süntaktilisel, morfoloogiliselt ja
tähenduse printsiibil.
Iseseisvad
Abistavad
Süntaktiline
Tähenduse {nim. om. os.
as.} {teg.} m { kaass. sides.
hüüdsõnad}
printsiip Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad
Morfoloogi-
line
Sõnaliikide piir pole alati kindel koer-nimisõna
Koerpoiss- omadussõna
Kukkus alla- määrsõna
Kukkus alla laua- kaas.
Küsisõna- küsiv määrs.või asesõna
Kaassõna kuulub nimisõna, asesõna ja põhiarvsõna
kuurde. Näitab aega, kohta, viisi.
Määrsõna kuulub omadussõna, tegusõna ja teise määrsõna
juurde .
Lõppenud etendus-
Tehtud töö-
Haukuv
koer- kesksõnad,
Õpetav laul- tegusõnad
Rändav kerjus-
Lehviv
lipp-