EMAKEELE ARVESTUS 7. KLASSILE

1. Tõmba käändsõnadele alla punane, pöördsõnadele sinine ja muutumatutele sõnadele roheline joon.

     1. Mida sa ei soovi enesele, seda ära soovi ka teistele. 2. Kuidas metsa hüüad,

nõnda vastu kostab. 3. Enne saab kivist killu kui ihnsalt iva. 4. Tõel on kuldne põhi

all. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Kuhu koorem ümber läheb, sinna puru maha jääb.

7. Ei ole halba ilma heata. 8. Inimene õpib niikaua, kui ta elab. 9. Ühte tundi tuluta

ära iial kuluta. 10. Kus tegijaid, seal nägijaid. 11. Kes edasi ei lähe, läheb tagasi.

12. Kuidas töö, nõnda palk. 13. Hooletus ees - õnnetus taga. 14. Uus saabas hea

jalga tõmmata, aga paha jalast ära tõmmata. 15. Inimene pole ilma hädata ega

herne ilma ussita.

2. Eralda antud sõnade tüvi püstkriipsuga. Jooni alla punasega käändelõpp ning sinisega mitmuse tunnus.

     tahvlist, kardinaks, aiani, kalendrit, pildina, tubades, hobuseta, põllult, kiri, metsad,

laulikutesse, vaipade, aknaid, kella, kepp, tuppa, mägesid, ajalehti, tuld, kingad,

rätiku, oravate, säärde, säärte, nimesid, voodeid, maastikke, inimestega,

raamatuteta, harjutusega, kaustikutele

3. Kirjuta sulgudes olev täht kahekordselt, kui vaja. Jooni alla nimisõnad.

     1. Mu(l...) on praegu lõ(p...)etada paar ülikiiret tähtajalist arti(k...)lit. 2. Ta on

ho(m...)se päeva poole teel. 3. Eh(k...)i südaöötund oli löönud, ei olnud pil(k...)ane

pime nagu se(p...)te(m...)bris - o(k...)toobris. 4. Fajan(s...)nõud on odavamad kui

portsela(n...)õud. 5. Rahvatantsijad tantsisid viru val(s...)i. 6. Ta(l...)i(n...)a ja

Nai(s...)aare vahe pole suur. 7. Kes(k...)üttelu(k...)sepaks on meil vilunud mees.

8. Se(l...) aastal andsid kir(s...)ipuud palju kir(s...)e. 9. Madalrõh(k...)onna

lähenemisel saame sademeid. 10. Kui tunnid on lõ(p...)enud, koguneme

spordiväljakule. 11. Olen ka(t...)sunud ka kuuli tõugata ja ketast hei(t...)a, aga

viimane kipub mu(l...) äparduma. 12. Virgal kõht ja ko(t...)ki täis.