halli talvepäeva pilves

taeva all

majaraamatu loed ette

kähinal

Aeg on kulunud ära,

hale hakkab sest mulgi

Linnud lendavad ära,

õhus on udusulgi

 

Värsket kartulit võeti juba.

Võtja juus oli hall.

Vanad õunapuud varjasid tuba,

mirti, mis akna all,

ja läikivat postkaardilille

ja käekirja kaardi pääl

ja tuhme ustavaid prille,

mis ootavalt seisid sääl.

Tuul looka lõi kartulipäälseid,

ja mustendas metsaviir.

Raskeid kive südamepäälseid

kuldas üks päiksekiir.

Sinna paistab see õuevärav.

Hernekeppe. Ja kanapesi.

Kella kirju sihverplaat särab.

Kausis heeringasoolvesi.

See on kottpime reede õhtu.