mu isamaa

Lydia Koidula

Tahan suruda näo

vastu koduakna mõranend ruutu.

Kuulata tuttava käo

aastaid lugevat kukkumist

ja tunda,

aegade tuiskliivas.

On madala taeva all

on küünlakuu tähtede all

                          mu isamaa

                          Mu isamaa

                          su kahest kehvast kalast

      Mu nälga sa toidad ja joodad.

      su leib on mu suulaele hea

Kas kukukäona kukkuda, et isamaaa…

Ei hõbedat, ei kulda leia keegi.

Ei lõmmudeta lõukas sütt ei süüta keegi…

Kuhu jäänud kõik need külad,

kodukülad, kodutalud,