SINILIND
Maurice Maeterlinck

Esimene vaatus
Puuraiuja majake

     Tuba puuraiuja majas. Kummiga kolle, kus tuli uinub. Kööginõud, kapp, küna, püstkell, vokk, veekraan. Laual põleb lamp. Kummalgi pool kappi magavad koer ja kass. Seinal ripub ümmargune puur tuviga. Tagaseinas kaks akent seestpoolt suletud luukidega. Ühe akna all on jalapink. Vasemal suur riiviga uks. Paremal teine uks. Pööningule viib redel. Paremat kätt kaks väikest laste voodit, millede peatsis toolidel hoolsasti kokkupandud riided.
     Eesriide avanedes kohendab ema laste tekke, kummardab nende üle, näitab tõrjuvalt käega isale, kes oma pea ukse vahelt sisse poetab. Ema paneb vaikimise märgiks sõrme huulile, kustutab lambi ja lahkub kikivarvul paremale. Näitelava jääb silmapilguks pimedaks, siis hakkab valgus aegamööda suurenedes läbi luugipragude sisse imbuma. Lamp laual süttib iseenesest. Mõlemad lapsed ärkavad ja tõusevad istukile.

TYLTYL: Mytyl?
MYTYL: Tyltyl?
T.: Magad sa?
M.: Ja sina?
T.: No kuis ma võiksin muidu sinuga kõnelda?
M.: Täna on jõulud, eks?
T.: Veel mitte, alles homme. Aga tänavu ei too jõuluvana meile midagi.
M.: Miks ei too?
T.: Ma kuulsin ema ütlevat, et ta ei saa linna minna temaga kõnelema. Aga järgmisel aastal ta tuleb.
M.: On järgmise aastani kaua aega?
T.: Kaunis tublisti. Aga rikaste laste juurde tuleb ta juba täna.
M.: Tõesti?!
T.: Vaata! Ema on unustanud lambi põlema! Mul on üks mõte!
M.: Mis mõte?
T.: Tõuseme üles!
M.: Aga me ei tohi.
T.: Pole ju siin kedagi!... Näed sa aknaluuke?
M.: Oi kui hele valgus nende vahelt paistab!
T.: See on peoõhtu tuledest.
M.: Mis peoõhtu?
T.: Rikaste laste juures lossis. Seal on jõulupuu. Avame luugid.
M.: Kas me tohime?
T.: Muidugi. Kedagi pole keelamas. Kuuled sa muusikat? Tõuseme üles!

     (Lapsed hüppavad voodist välja, jooksevad akna juurde, ronivad selle ees seisvale pingile ja lükkavad luugid lahti. Hele valgus täidab toa. Lapsed vaatavad uudishimulikult välja.)
..................................................................................