KADRI. Ei tee koera, ei tee. Tema ikka hea laps küll, või ma ise ei tea? MART. Noh, hea küll, hea küll, - mis sa siis temale palka nõuad? KADRI. Ei tea nüüd, kulla peremeheke, ära ikka ka kuluks - mis te ise annate? MART. Muidugi, muidugi, palju siis tuleb? KADRI. Ei tea nüüd. Mis  m i n a  tohin küsida? Villase kuue raksikese ja püksikesed ehk ikka teete? MART. Nojah. KADRI. Ja pastlakesed - MART. Seda ikka. KADRI. Ja kindapäkakesed ja sukakapukakesed - MART. Iseendastki mõista. KADRI. Kübaralotikese ehk ostate ikka ka laadalt? MART. Noh, võib ka. KADRI. Ei tea nüüd, peremeheke, poiss ikka tahab saapaid... MART. Mis? Saapaid? See läheb liiale. Olgu siis, ma ostan paari vene saapaid. KADRI. Võileiba ikka ka poisile hommikuti karja kaasa - MART. Noh, kui poiss usin on lõuna ajal lehmaheinu otsima, eks siis perenaised anna. KADRI. Seda jah. Oleksin veel peremeest palunud poisile mõnikord paar lehte tubakukest anda... MART. Mis? Tubakat? Hahahaha! KADRI. Tubakukest jah, pai peremeheke, vahel mõni paar lehte. MART. Kas siis poiss juba piibumees on? KADRI. Temal ikka piibuke jah, paar aastat juba. Õige tilluke tobike, ega ta midagi  a s i  ei ole! MART. Soo? Või nõnda. See on isegi mees? KADRI. Tema kehva lesenaise pojake, kust ta muidu saab või on? MART. Noh, olgu! Paneme käed kokku, kaup on valmis. KADRI (ruttu vahele). Illi-kuku peremeheke, vaadake - poisi rahapalk. MART. Mis? Rahapalka ka veel? Palju siis seda? KADRI. Ei tea nüüd, peremeheke, ära ikka üks kakskümmend viis või kakskümmend rubla. MART. Kas sa hull oled? KADRI. Mis ta nüüd hull või! Te olete ju rikas peremees ja peakohtumees, tema kehva lesenaise pojakene... MART. No jaa, noo jaa, aga sa küsid ju hullu palka. Kes seda enne on kuulnud? Ma annan kümme rubla ja - kui poiss minu juurde jääb, ei tule tal niipea pearaha maksta. Kui viks mees on, päästan edespidi nekrutihirmust ka läbi. Sa tead ju, mis mina teen, on tehtud! Kõik suured saksad on mu sõbrad. Küll ma õiendan kirjutajaga ja vallavanemaga lood läbi. KADRI (ruttu vahele). Illi peremeheke, tea ju üksik, üksik teine jah. Setusama poega mul on, või temal nekrutihirmu ongi? MART. Noh olgu siis viisteistkümmend rubla, kui nekrutihirmu ei ole. Siin on kakskümmend viis kopikat käsiraha. KADRI. Olgu siis peale, kulla-kuku peremeheke, olgu siis peale! Tubakukest ehk annate ka peoga, poisile kodu viia! MART. Saab, saab, võta põll üles! (Raputab tubakakoti põlle sisse tühjaks.) Mine nüüd kööki, seal saad süüa kah. KADRI. Nojah, nojah illi-kuku peremeheke, nõnda jah! Jumalaga siis nüüd! (Tikub käele suud andma.) MART. Hea küll, hea küll, mine aga peale. KADRI (minnes). Jumalaga jah, peremeheke, jumalaga! Jäämekst jumalaga jah!