EEPIKA

1. Muuda üks tekstidest eepiliseks.

KARJASE KAUPLEMINE
August Kitzberg
(katkend näidendist "Punga-Mart ja Uba-Kaarel")

KADRI. Tere, peremehekene, oh sa jumaluke küll, illi-kuku peremeheke, tere, terekest kah.
MART. Tere jumaleme! Kuhu sa´s nüüd lähed?
KADRI. Kõnelge kõvemini, peremeheke, mina ei kuule hästi!
MART. Olgu siis, kõneleme kõvemini. (Valjusti.) Kuhu sa´s nüüd lähed?
KADRI. Oh, jumaluke, illi-kuku peremeheke, käin ikka ja koperdan niisama. Või minust vanast inimesest enam kedagi saab või on! Tulin ikka niisamuti.
MART. Soo! Nojah. Miks sa´s tulid?
KADRI. Aah, illi-kuku peremeheke, või te ise ei tea! Tulin ikka, te olite ju ise käsu saatnud ja käskinud tulla! Pojakese pärast ikka. Või mina vana inimene nüüd tean või olen. Alatädi - va Uba-Kaarli Reet ep mulle ikka ütles - tema va ilusakene jah, me oleme ikka vanast tuttavad -, et teil olevat karjast vaja? Te olevat ikka ise käskinud tulla, või tede tütar - või mina nüüd tean?
MART. Soo! Jaa - vaata tädi, või mul üks või kaks asja meeles pidada? Tead ju isegi, mis mees ma olen? Kõik maailma asjad ja värgid on minu kaelas meeles pidada. Igamees ütleb ikka ja loodab: küll tema teab, küll tema toimetab. Kõik suured saksad ja kohtuhärrad loodavad minu peale - mis mina teen, on tehtud! Selle juures oli mul tühi karjaseasi koguni meelest ära ununud. Vana su poiss on?
KADRI. Ära ikka ka mõne kaheksama-üheksama aastane, illikuku peremeheke.
MART. See on noor, liiaks noor!
KADRI. Oah, kulla-kuku peremeheke, tema ikka saab varsti ju ka pearaha aruliseks! Nõutigi juba. Kooli ikka nõuti teist ka juba kõvasti.
MART. Mis?  K o o l i? Hobusevargaks õppima? Pane poiss minu juurde, tädi, küll ma neile näitan, keda nad siin veel kooli nõuavad. Mis kooli tal vaja? Kus koolis mina olen käinud? Mitte kuskil. Ja kas ma ei ole rikas, suur ja vägev? - Kas ma oma poegi koolitasin? Mitte maiku! Paar talvet lasin külakoolis jõlkuda - muidu moodi pärast. Kes  m i n d  targaks tegi, nagu ma olen?  I l m  tegi targaks. - Mina lasen oma pojad ka ilmakoolis käia, kõik tükid läbi teha - küll ilm nad targaks teeb. Ilm teeb kõik targaks! - Pane oma poeg ka ilmakooli, tädi, pane ta  m i n u   juurde, küll sa näed, mis mees tast välja tuleb!
KADRI. Õige jah! Minu pojal ka niisugune kõva pea, mis raamatut vastu ei võta. Ei taha teine ka sugugi kooli minna. Nutab ja palub vastu! Mineval talvel nõuti teist, näe, poiss jooksis ära metsa, oli nädal aega kadunud, enne kui jälle koju tuli! Muidu on ikka targa peaga poiss teine küll.
MART. Soo, noh, niisugust poissi ma tarvitan. Kus ta mineval suvel oli?
KADRI. Või te ise ei tea, illi-kuku peremeheke. Näe, olime ju talvel kohtus, vana peremehega. Peremees oli poissi karja juures peksnud, päris ilmaaegu, poiss oli magama jäänud, või mis seal oli, või lammas oli metsa ära kadunud. Näe, siis üteldi: poiss löönud lamba kiviga maha. Vale puhas, illi-kuku peremeheke, vale puhas - siis ma tõin poisi ära. Setusama silmaterakest ep mul on, kui seesama pojake, tühjake, või tast nüüd kedagi on! Vaese kehva lesenaise lapseke ikka. Kuidas mu süda  j õ u a b  välja kannatada, kui nad mu last peksavad!
MART. (piipu seadides). Noh, kui poiss koera teeb, siis on ikka natuke hirmu vaja.