4. Tuntud eesti kirjanik A. H. Tammsaare on tegelenud ka tõlkimisega. Võrdle kaht eri ajajärgust pärit tõlget ja jooni alla erinevused. Missugused muutused on toimunud? Kumb variant meeldib Sulle rohkem ja miks?

     A. H. Tammsaare suutis lugeda kuues võõrkeeles. Ta õppis sügavalt tundma Lääne-Euroopa kirjanduspärandit, eriti Shakespeare´i ja Goethe loomingut, ning üldist tunnustust pälvinud kaasaegseid. Peale Dostojevski on ta eesti keelde tõlkinud Oscar Wilde´i, George Bernhard Shaw´, John Galsworthy ja Joseph Conradi teoseid.

                                                                           (E. Nirgi järgi)

F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"

* K./Ü. "LOODUS", TARTUS, 1929

     Juuli alul, haruldaselt palaval ajal, astus keegi noormees õhtu eeli oma toakongist välja, mis korterirahvalt S. põiktänaval üüritud, ja läks pikkamisi, nagu kõheldes, K. silla poole.
     Õnnelikult põikas ta oma perenaise kohtamisest trepil kõrvale. Tema toake asus just kõrge viiekordse maja katuse all ja oli enam kapi kui kambri sarnane. Korteri perenaine aga, kellelt ta seda tuba ühes ümmardamise ja lõunalauaga üüris, asus üks trepp madalamal, eraldatud korteris, ja iga kord, kui noormees tahtis tänavale pääseda, pidi ta tingimata perenaise köögi uksest mööda minema, mis seisis alati vastu treppi pärani lahti. Ning iga kord, kui noormees sellest uksest pidi mööda minema, valdas teda mingisugune haiglane ja arglik tundmus, mida ta häbenes ja mille tõttu ta kulme kortsutas. Tema oli perenaise ees ülepeakaela võlgades ja kartis temaga kokku puutuda.

* TALLINN "EESTI RAAMAT" 1987

     Juuli alguses, haruldaselt palaval ajal, väljus keegi noormees õhtu eel oma toauksest, mis oli korterirahvalt S. põiktänavas üüritud, ja läks pikkamisi, nagu kõheldes, K. silla poole.
     Tal oli õnnestunud oma perenaise kohtamisest trepil kõrvale hoida. Tema toapugerik asetses just kõrge viiekorruselise maja katuse all ja oli enam kapi kui kambri sarnane. Korteri perenaine aga, kellelt see tuba koos teenimise ja lõunalauaga oli üüritud, asus üks trepp madalamal, eraldi korteris, ja iga kord, kui noormees tahtis tänavale pääseda, pidi ta tingimata mööduma perenaise köögi uksest, mis peaaegu alati seisis vastu treppi pärani lahti. Ning iga kord, kui noormees sellest uksest pidi mööda minema, valdas teda mingisugune haiglane ja arglik tunne, mida ta häbenes ja mille tõttu ta kulme kortsutas. Ta oli perenaisele tublisti võlgu ja kartis temaga kokku puutuda.
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................