| 4. Tuntud eesti kirjanik A. H. Tammsaare on tegelenud ka
tõlkimisega. Võrdle kaht eri ajajärgust pärit tõlget ja jooni alla erinevused.
Missugused muutused on toimunud? Kumb variant meeldib Sulle rohkem ja miks? A. H. Tammsaare suutis lugeda kuues võõrkeeles.
Ta õppis sügavalt tundma Lääne-Euroopa kirjanduspärandit, eriti Shakespeare´i ja
Goethe loomingut, ning üldist tunnustust pälvinud kaasaegseid. Peale Dostojevski on ta
eesti keelde tõlkinud Oscar Wilde´i, George Bernhard Shaw´, John Galsworthy ja Joseph
Conradi teoseid.
(E.
Nirgi järgi)
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
* K./Ü. "LOODUS", TARTUS, 1929
Juuli alul, haruldaselt palaval ajal, astus
keegi noormees õhtu eeli oma toakongist välja, mis korterirahvalt S. põiktänaval üüritud,
ja läks pikkamisi, nagu kõheldes, K. silla poole.
Õnnelikult põikas ta oma perenaise kohtamisest trepil kõrvale.
Tema toake asus just kõrge viiekordse maja katuse all ja oli enam kapi kui kambri
sarnane. Korteri perenaine aga, kellelt ta seda tuba ühes ümmardamise ja lõunalauaga
üüris, asus üks trepp madalamal, eraldatud korteris, ja iga kord, kui noormees tahtis tänavale
pääseda, pidi ta tingimata perenaise köögi uksest mööda minema, mis seisis alati
vastu treppi pärani lahti. Ning iga kord, kui noormees sellest uksest pidi mööda
minema, valdas teda mingisugune haiglane ja arglik tundmus, mida ta häbenes ja mille tõttu
ta kulme kortsutas. Tema oli perenaise ees ülepeakaela võlgades ja kartis temaga kokku
puutuda.
* TALLINN "EESTI RAAMAT" 1987
Juuli alguses, haruldaselt palaval ajal, väljus
keegi noormees õhtu eel oma toauksest, mis oli korterirahvalt S. põiktänavas üüritud,
ja läks pikkamisi, nagu kõheldes, K. silla poole.
Tal oli õnnestunud oma perenaise kohtamisest trepil kõrvale
hoida. Tema toapugerik asetses just kõrge viiekorruselise maja katuse all ja oli enam
kapi kui kambri sarnane. Korteri perenaine aga, kellelt see tuba koos teenimise ja lõunalauaga
oli üüritud, asus üks trepp madalamal, eraldi korteris, ja iga kord, kui noormees
tahtis tänavale pääseda, pidi ta tingimata mööduma perenaise köögi uksest, mis
peaaegu alati seisis vastu treppi pärani lahti. Ning iga kord, kui noormees sellest
uksest pidi mööda minema, valdas teda mingisugune haiglane ja arglik tunne, mida ta häbenes
ja mille tõttu ta kulme kortsutas. Ta oli perenaisele tublisti võlgu ja kartis temaga
kokku puutuda.
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
.................................................................................... |