NOBELI KIRJANDUSPREEMIA

1. Loe läbi järgmine tekst. Kuidas mõistad Alfred Nobeli ütlust: "Levitada teadmisi tähendab levitada heaolu."? Arutlege.

     Leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna. Iga aasta lõpul määratakse neile, kes "inimkonnale on toonud suurimat tulu", viis preemiat. Füüsika-, keemia-, meditsiini-, füsioloogia-, kirjandus- ja rahupreemiale lisandus 1969. aastal ka majanduspreemia, mis antakse välja "Alfred Nobeli mälestuseks ". Ent mees, kes oma päranduse intressid preemiateks kinkis, on ise jäänudki omanimelise preemia varju.
     10. detsembril 1901. aastal andis Nobeli preemiate komitee Stockholmi Muusikaakadeemia saalis Rootsi kuningat esindava kroonprintsi juuresolekul "teadlaste ja
inimkonna tänu märgiks" esimese Nobeli füüsikapreemia Wilhelm Conrad Röntgenile. Tema tegi nähtavaks salapärasena tundunud kiired. Röntgeni avastatud kiired teenivad inimesi tänaseni.
     1903. aasta füüsikapreemia anti tol ajal paljuski müstilisena tundunud radioaktiivse kiirguse avastamise eest. Üks premeeritutest, Pierre Curie kõneles oma Nobeli loengus järgmist: "Kuritegelikes kätes võib raadium saada üpris ohtlikuks ja me võime endale esitada küsimuse, kas inimsugu võidab looduse saladuste teadmisest, kas on ta piisavalt
küps, et neid kasutada. Kas teadmine ei too mitte kahju? Nobeli enda avastuse näide on iseloomulik. Võimsate lõhkeainete olemasolu tegi võimalikuks grandioossete
tööde teostamise. Ent ühes sellega on lõhkeained hirmsaks purustusvahendiks kurjategijate kätes, paisates rahvaid sõtta."
     Alfred Bernhard Nobel on üks maailmas tuntumaid Rootsi nimesid. Kuid tema isik on jäänud tema kõlava nime omandanud päranduse varju. Nobel on vastuoluline kuju. Nobeli nime on suguvõsa saanud esivanema järgi, kes esimesena omandas ülikoolihariduse. Nobel ise aga käis mitte oma kauge esiisa, vaid lihase isa jälgedes, olles tõeline self-made-man, õppimata üheski koolis, saamata ühtegi teaduskraadi.
     Nobelite varandus, kuulsus ja tegutsemisvald on paljuski seotud Venemaaga. 1837. aastal, Alberti nelja-aastane olles, siirdus tema isa palju hüvesid tõotanud maale -- ehitama relvi Krimmi sõda pidavale Vene armeele. Ent pärast sõda polnud võõramaalase teeneid vaja ning meest tabas pankrot. Ometi läks tulevikus nõnda, et Alberti vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks St. Peterburis.
     Relvaäri, õieti laskemoonatööstus köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862. aastal.
See osutus kontrollimatuks. 1863. aastaks leiutas Nobel detonaatori ning asus nitroglütseriini tootma Stockholmi lähedal asuvas Heleneborgis paiknenud tehases.
1864. aastal lendas tehas õhku. Noorim Nobeli-vendadest Emil sai plahvatuses surma.
     1867. aastaks oli Alfred Nobeli valduses dünamiidi tootmise saladus. Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muuhulgas paukzelatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. Euroopa kattus Nobeli lõhkeainevabrikutega.
     Samal ajal jäi leidur ja lõhkeaine- ning naftavabrikant ise melanhoolseks unistajaks. Kirjutanud noorukina luuletusi, sai alaline elu võõrsil saatuslikuks Nobeli kirjanduslikele harrastustele. Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii surebki ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena.