REALISM EESTIS

1. Mis mõjutas realismi tulekut eesti kirjandusse? Nimeta 3 eesti realisti, lisa ka üks teos.

     Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik kriis jõudnud haripunkti. Ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. /---/
     On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne-Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. /---/ Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
     Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue voolu viljelejaiks. Alustanud romantikutena, kaldusid nad sellest 90-ndate aastate algul tõelise elu kujutamisele ja lõid uue voolu, mis on oma saavutustelt üks sisukamaid ja laiapiirilisemaid eesti kirjanduses.
     Kõige varem kodunes realismi peazanr - jutukirjandus, selle järel näitekirjandus, mille lõplik kujunemine võttis rohkem aega.

                                  (H. Jänes, A. Meiessaar, B. Sööt "Eesti kirjanduslugu II")
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................

2. Leia realistlikke jooni J. Liivi külajutust "Igapäevane lugu".

     Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sündinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud.
     Selles jutus siin ei ole midagi iseäralist; sellel ei ole muust jutustada kui ainult vaesest Punasoo Marist.
     Ja ühe Punasoo Mari elus ei ole tõesti midagi iseäralikku ette tulnud, ei alguses ega lõpus. Kuidas ta elas ja oli, nõnda on palju teisi ka elanud. Need ristikesed, mis kirikaeda katavad, ühed täna pandud, teised kõdunenud, kolmandad poolküllakil, neljandad päris maha langenud - need kõik räägivad Maridest, kes kord on sündinud, elanud ja surnud nagu Punasoo Marigi.
     Kui ta poole aastane oli, suri ta ema ära, ja kui ta roomates ukse pealt kukkus ja otsaesise ära lõi, võttis teda karjase naine kasvatada, kus ta niikaua põrandal kasukatüki sees istus, kuni käima hakkas.
     Isa oli ju enne ta sündimist surnud.