NOVELL

     Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).

                                                                          (ENEKEse järgi)

1. Loe läbi E. Vilde novell "Teine Joosep" ja vasta seejärel küsimustele.

     Ühel heal päeval - Karikakra eit vahib saunaaknast välja - kes sealt tuleb, kepp käes, pamp seljas? - Joosep!
     "Isa, Mari - tulge vahtige, kas see pole meie poiss, kes sealt tuleb?"
     Vahivad. Joosep neh!
     Joosep astub sisse.
     "No kust sina siis nüüd tuled?" küsib taat, lükates piipu teise suunurka. "Kas aeti mõisast ää või?"
     "Tulin ise ära."
     "Miks?"
     "Himu sai otsa."
     "Himu sai otsa? Soo, või su himu sai otsa?" Ja Karikakra taat vahib siia nurka ja sinna nurka, nagu otsiks midagi. "Kuule, poiss, ma tahaksin sulle jälle natuke himu teha! Ema, too roosk!"
     "Las ta nüüd enne reagib, miks ta ära tuli," ütleb eit vaigistades. "Poeg, mis sulle siis meelde tuleb! Oasta pooleli, ja sa tuled teenistusest ää! Mis sul mõisas viga oli?"
     "Preiln hakkas armastama."
     "Mis sa ütlesid?"
     "Preiln hakkas armastama."
     "Keda ta hakkas armastama?"
     "Mind."
     "Siis oli ta sinuga rahul, ja see oli ju väga hea!"
     "Ei, ta hakkas mind teistmoodi armastama."
     Isa, ema ja tütar vaatasid üksteisele otsa, siis kõik kolm rumala poisi otsa. Ema astus talle murelikult ligemale ja hakkas, käed ristis, ta nägu tunnistama.
     "Joosep!" ütles ta. "Sa  o l e d  ju ikka meie Joosep?"
     "No kes siis?"
     "Ega sa ometi totraks ole läind?"
     "Ei ole."
     "No mis lori sa siis ajad!"
     "Preiln hakkas mind armastama, sellepärast tulin mõisast ära."
     Taat, eit ja Mari - nad vaatasid taas üksteisele otsa ja siis rumalale poisile näkku. Eit tikkus talle veelgi ligemale, Mari hakkas laginal naerma, taadi silmad ronisid aga nurgast, kus ei olnud rooska, seina mööda üles, kus rippus piits varnas.
     "Poiss," kärgatas ta, "vaata, mis seal on!"
     "Piits," vastas poiss.
     "Ja nüüd ütle veel kord, et preiln hakkas sind armastama!"
     "Preiln hakkas mind armastama," kordas poiss, nagu kästud.
     "Ema, anna see piits siia!"
     "Oota´nd ikka! Las paneb enne pambu seljast ja soendab peaaju, ehk hakkab siis mõistlikku juttu reakima... Poeg, istu siia ja terita oma aru. Kui kõht sul tühi, küll siis toon sulle süüa ja kui tahad juua, meil on kalja. Aga ära heiduta meid nii tögeri jutuga."