| Rahvalaulud Pole
teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud
sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja
esituse.
Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe
viisiga lauldi palju laule.
Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk
parallelism - ühes värsis
väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest
värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.
Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii
said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud.
Rahvalaulu eriline kõlalisus tulenes algushäälikute
kordusest - algriimist. Igas rahvalaulus on värsiridu, kust leiame samade häälikutega
algavaid sõnu. Trükisõna ja kirikulaulude mõjul kujunes 18. sajandil uuem ehk riimiline
rahvalaul.
Regilaulust eristas teda lõppriim - häälikute kokkukõla värsi lõpul ja värsside
rühmitumine salmideks.
Rahvajutud
Jutustamise kaudu on meieni jõudnud rahvajutud. Üks osa
neist on sündinud rahva
fantaasiast, loomelustist ega ole seotud kindla aja või kohaga, teine osa püüab
seletada ümbritsevat maailma, inimeste arusaamu ja uskumusi.
Esimesi nimetatakse muinasjuttudeks ja teisi muistenditeks.
Muinasjutud jagunevad looma-, ime-ja tõsiselul põhinevateks muinasjuttudeks.
Kõigi rahvaste muinasjutud on mingis mõttes sarnased: nad põhinevad tegelaste
vastandamisel, kolmarvul, õnnelikul lõpul, traditsioonilisel algusel ja lõpul.
Rahvaluule väikeliigid
Vanasõnu, mõistatusi ja kõnekäände
nimetatakse rahvaluule väikeliikideks, lühiluuleks. Nad on lühikesed, väljendusrikkad
ja tabavad.
Vanasõnad moodustavad omamoodi rahvatarkuse ja reeglite kogumi, kirjeldades ja
iseloomustades mitmesuguseid elunähtusi. Samal ajal nad õpetavad, kuidas õigesti
talitada.
Vanasõnade tänapäevane vorm on aforism - vaimukas napisõnaline
ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või eluline tõde.
Kõnekäänd on kujukas, piltlik ütlus mingi nähtuse kohta, enamasti võrdluse või
metafoori
kujul: tundmatut selgitatakse tuntu abil.
Mõistatused on sõnalised peitepildid, mõistukõnelised kirjeldused mõistatusülesande
kujul. |