Eesti keel

Paranda vead!

Külla minnes sobiva kinngituse kaasa võtmine peaks olema ise enesest mõistetav. Mitte kunagi ei minda nö tühjade kattega oma võõrustajade juurde- välja arvatud siis, kui sellegs on mõjuv põhhjus, mida esidatakse usudavalt. Tavaliselt viijakse maja prouale lille kimp. Paber võetakse enne üle andmist ära. Tsello faani mähitud kimpu ei pakkita lahti. Kui on teada, et kudsutud on väga pallju külalisi ja pere proua uppub arvatavasti lille merre, oleks soovitav väljamõelda mõni teine kena ja eest kätt sobiv kingitus. Kinkida ei tähennda aga häbi teha, selle pärast peaks niisugune kingitus mahtuma teatud rahalistesse raamitesse.

Öeltakse, et poti lilli nii sugustel juhtudel ei kinkita. Kui siiski on teada, et keegi rõõmustab eriti õitsva toa taime üle, pole kindlasti patt talle seda rõõmu valmisdata.

Kui tahetakse võõrustajale küla kosti kaasa võtta, siis võiks see olla pudel head veini, koniakit või muud sarnast. Vanasdi öelti, et meestele ei kinkita lilli. Kuid tänapäeval on ka meestel hea meel kaunite lille seatete üle-eriri, kui nad elavad ügsi ja kaunistavad oma korteritt ise. Kui on teada,et see on teretulnud, võib ka meeste rahhvale julgelt lille kimbu teha- iseäranis sünnipäevaks või juupeliks. Punaste rooside koht on ametlikkult ikka veel kimputes, mida mees kingib jumaldatud naisele, et võitta tolle tähelepanu.

Kui minnakse pere konnale külla, oleks kena ka lastele mingi pisiasi kaasa võta. Lapsed rõõmusdavad alati ja vanemad oskavad seda hinnada.

Sylvia Schneider”Head kombed”