Pidulikul söömaajal serveeritakse mitu käiku. Sellepärast on laual igaks käiguks eraldi
söögiriistad, mis võib küll segatusse ajada, kuid reeglid on päris lihtsad ja on ka rahvusvaheliselt levinud. Söögiriistu kasutatakse väljaspoolt sissepoole - kõigepealt tuleks võtta paremalt äärmine nuga ja vasakult äärmine kahvel ja iga käiguga edasi rühkida. Kui ei tea, mida edasi teha, siis võib märkamatult naabri tegutsemist piiluda.
Erinevaid joogiklaase kasutatakse paremalt vasakule: nii võib paremal ääres olla vahuveini-  või šampuseklaas, talle jätgneb valge või punane vein. Mõnikord on reas ka veeklaas, ent tihti serveeritakse seda soovi korral eraldi.

Lihtne on nn väike menüü. Selle moodustavad tavaliselt supp, praad ja magustoit, kusjuures kahvel asub taldrikust vasakul, nuga paremal ja supilusikas paremal ääres. Taldrikust ülalpool on dessertlusikas. Veel lihtsamad on tavaline spagetiroog, rammus supp või ühepajatoit. Sel juhul on laual ainult menüüle vajaminev söögiriist:kahvel või lusikas.

Mida külla minnes kinkida?

Külla minnes sobiva kingituse kaasavõtmine peaks olema iseenesestmõistetav. Mitte kunagi ei minda nö tühjade kätega oma võõrustaja juurde - väljaarvatud siis, kui selleks on mõjuv põhjus, mida esitatakse usutavalt. Tavaliselt viiakse majaprouale kena lillekimp. Tsellofaani mässitud kimpu ei pakita lahti. Kui on teada, et kutsutud on väga palju külalisi ja pereproua upub lillemerre, oleks soovitav mõelda mõni teine kena ja eestkätt sobiv kingitus. Kinkida ei tähenda häbi teha, sellepärast peaks niisugune kingitus mahtuma teatud rahalistesse raamideisse.
Öeldakse, et potilill niisugustel puhkudel ei kingita. Kui siiski teada, et keegi rõõmustab eriti
õitsva toataime üle, pole kindlasti patt talle seda rõõmu ka valmistada.
Kui tahetakse võõrustajale külakosti kaasa võtta, siis võiks see olla hea pudel veini, konjakit või muud sarnast. Vanasti öeldi, et meestele ei kingita lilli. Kuid tänapäeval on ka meestel hea meel kaunite lilleseadete üle - eriti, kui nad elavad üksi ja kaunistavad oma korterit ise. Kui minnakse perekonnale külla, oleks kena ka lastele mingi pisisasi kaasa võtta. Lapsed rõõmustavad alati ja vanemad oskavad seda hinnata.


Kuhu panna häda korral närimiskumm?

Närimiskumm on tänapäeval populaarne nii vanade kui ka noorte hulgas. Sellest hoolimata on rääkimise ajal ebaviisakas entusiastlikult omaette nätsu närida. Niisiis: näts põske, kuni teistega räägitakse. Närimiskummi peitmiseks peaks alati alles hoidma väikse hõbepaberi, millesse ta pakitud oli. Häda korral ajab asja ära ka pabertaskurätik, tükike salvrätti või ajalehe nurgake. Näts sülitatakse märkamatult pabernutsakusse, mähitakse sisse ja poetatakse võimaluse korral lähimasse prügikasti või paberkorvi. Kõik muu on jäle.

"Head kombed"(Nõuandeid noortele) Sylvia Schneider Odamees OÜ, 2001