Kas teatrisse, kontserdile, tantsutundi
minnes on tõesti vaja riietuda teisiti?
Tänapäeval ei ole tegelikult mitte miski enam kohustuslik. Kuid tuleks endalt küsida,
mis on
ilusam. Nii saab rõhutada pidulikku õhtut ka pisut teistsuguse riietusega, austada näitlejate
ja muusikute kunsti esindusliku garderoobiga ja kinkida endale meeldejäävaid tunde. Kes
siis ei tahaks oma armsamat kutse eest imeilusale õhtusöögile kauni riietusega tänada.
Mida seejuures ilusaks peetakse, on mudugi mõnel määral erinev. Tantsuõpetajate ühing
Saksamaal otsustas, et nüüd on ka tantsutunnis argiriietus lubatud. Praegusel ajal käivad
paljud noored niigi igapäev viimase moe järgi riides, nii et sellele ei ole enam peaaegu
mitte midagi juurde lisada. Ja on ju arusaadav, et tantsutunnis, kus õpitakse teisi noori
tundma, lüüakse end meelsasti üles, nagu ka siis, kui minnakse diskole. Kuna siin on
noored inimesed enamasti omavahel, võib argiriietus väga hästi veel "segasem"
välja kukkuda.
Millal ja kus pingutatakse riietusega üle või
vastupidi - ei olda tasemel?
Enamik inimesi tunneb end halvasti, kui neile näib, et nad on valesti riides. Juba ainuüksi
sellepärast tasub aeg-ajalt oma riietuse üle järele mõelda. Riietusega ülepingutamine
tähendab, et ollake mingis situatsioonis sobimatult riides - näiteks kui minnakse
naaritsakasukas seljas ja teemantkõrvarõngastega poodi, et osta liiter piima. Allpool
taset olemine tähendab, et nähakse liiga vähe vaeva või ilmutakse tähtsale sündmusele
argihilpudes. Vaid vähestele on lubatud riietusega tavapärasest erineda, kuna nad on (tõesti!!!!)erilised.
Enamasti nimetatakse selliseid tüüpe geeniusteks. Peale selle on olemas loomulikult
inimesi, kes riietuvad nii nagu oleks nad vaimuhiiglased... Taoline käitumine on lihtsalt
nõme, sest tahetakse olla keegi, kes tegelikult ei olda. Igal juhul on soovitav
peenetundeliselt oma, mitte teiste stiili ilmutada. Ametlikel puhkudel on
kutsetel tihti märgitud, missugust riietust soovitakse näha.
"Head kombed"(Nõuandeid noortele) Sylvia
Schneider Odamees OÜ, 2001 |