Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule, noogutame, kuid pole tegelikult aru saanud. Sellisest suhtlemisest jääb mõlemale poolele hinge ebamäärane pettumus. Rääkimata tervest hulgast probleemidest, mis tekivad, kui teineteisest õigesti aru ei saada.

Miks me ei kuule?

Teave liigub ühelt inimeselt teisele ehk saatjalt vastuvõtjale. Saatja ehk inimene, kes tahab teisele midagi öelda, ei pruugi oma sõnumit täpselt väljendada. Võibolla pole ta seda enda jaoks päris selgeks mõelnud, võibolla tema keel vääratas või oli ta lihtsalt hajameelne. Vastuvõtja ehk inimene, kellele sõnum on suunatud, võib seda valesti tõlgendada. Miks? Näiteks on sõnade tähendus inimeste jaoks erinev. Või segab hetkel miski tema tähelepanu. Võibolla on inimene ametis oma mõtetega, võibolla ei suuda ta mingil muul põhjusel informatsiooni vastu võtta.

Lugu näib üsna lootusetu: kas inimesed üldse ongi võimelised üksteisest õigesti aru saama?

Ma sain aru, et…

Aktiivne kuulamine on kuulamistehnika, mille olulisemad osad on ümbersõnastamine ja tagasiside andmine.

Ümbersõnastamisel võtab kuulaja oma vestluskaaslase mõtte kokku ja ütleb oma sõnadega ümber. Lauset tuleks alustada sõnadega "Nagu ma aru saan, ütlesid sa, et…", "Teiste sõnadega…", "Nii et põhimõtteliselt tundsid sa, et…" See võimaldab vestluskaaslasel oma mõtet täpsustada, vähendab vääritimõistmise ohtu ning annab inimesele märku, et kuulaja tunneb tema vastu huvi.

Kui kuulamistehnikast pole kasu

Kuulamistehnikatest on vähe kasu, kui inimene on kimpus oma probleemide või kompleksidega. Sisemised piirangud ja mina-kaitse ei lase  meil vastu võtta negatiivset infot. Kuna me teatud asju lihtsalt ei kuule, ei saa me kuuldut ka tagasi peegeldada. Näiteks käivad naabrid emale kaebamas, et tema väänkaelast poeg loobib koeri kividega, ei oska teretada ja vannub. Ema kuuleb aga kriitikast ainult seda, millega ta nõus on, ülejäänu libiseb kõrvust mööda. Kui emalt küsida, millega naabrid rahul pole, ütleb ta vabandavalt: "Poeg häbeneb teretada, ma olen talle sada korda rääkinud, aga…"

Tehnikatest pole kasu ka siis, kui teine inimene kuulajat tegelikult ei huvita.
Et olla hea kuulaja, on vaja tunda siirast huvi oma partneri vastu.

Kuidas olla hea kuulaja?

Inimesed tahavad, et neid kuulataks, ning otsivad tõendeid, et vestluskaaslane seda tõepoolest teeb. Kuidas olla hea kuulaja?

• Hoidke pilkkontakti.
• Nõjatuge veidi ettepoole.
• Looge kuulajas kindlustunne, sõnastades tema juttu ümber või noogutades.
• Esitage selgitavaid küsimusi.
• Astuge segajatest eemale.
• Keskenduge kuuldu mõistmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud.