Siimsoni personaalküsimus
II

Vaatasin Marellet nagu üht piibli imet, mis on täis kisendavaid vastuolusid. Või vaene Enrico! Kuid ka Anne ja seekord isegi Liki leidsid, et kasvataja käitus solvavalt. Et ta on üldse liiga tige ja kole närviline ja muudkui riidleb ja karjub alati.

"Ja vaadake, mis ta teeb. Tema poistel on grupis kõiksugu mugavused - diivanid, vaibad, uued pitskardinad, raadio ja mis kõik, aga meie, kui läheme ainult üht lisatükki seepi küsima, siis kohe - kuhu te selle seebi panete? Laupäeval oli. Ma nii vihastasin. Lähed sauna, küsid tema käest seepi juurde, aga tema hakkab sulle jutlust pidama. Nagu võiks seebiga midagi muud teha kui pesta." Tinka pildus sädemeid.

"Miks sa ei ütelnud siis, et peame südaööl viiendat einet seebiga ja et ülejäänu kulub pugemiseks ära," pistis Anne vahele.

"Aga meil unustatakse ka alati seebid sauna ja jäetakse ilmast- ilma vette ligunema," hakkasVesta korrameel pead tõstma.

"Ah, sina ka ära jutlusta alati. Siimsoniga paras paar," heitis Tinka pahaselt.

"Tüdrukud, tüdrukud, mis te jälle," segasin ennast kähku vahele. "Minu meelest te teete küll praegu Siimsonile liiga. Ise te keegi Melitat ei salli. Alati räägite, kui vastikult ta ennast poiste ees keerutab ja üldse....Juba siis Siimsonil mingi põhjus ka oli. Miks ta mõne teise paari juurde ei läinud. Pealegi oskab Enrico inimese nii välja vihastada ja üles ärritada, et pole mingi ime, kui... Nojah, lüüa muidugi ei tohi. Kuid keegi pole ju löönudki. Aga seda ma ütlen ka, et see on ju täiesti arusaadav, kui Siimson närviline on. Mäletate, kui ta meile ükskord grupitunnis oma sõjaaegseid läbielamisi jutustas. Mul tulevad veel praegu õudusvärinad peale. Niisugused asjad ju mõjuvad. Ja ega meilgi siin mingi sanatoorium ole..."

Oleks tahtnud neile meelde tuletada sedagi, kui sageli ja kui tühistel põhjustel me ise siin mõnikord endast välja läheme, kuid ei riskinud enam. Hirmus raske on üksinda üheksa vastu vaielda.