Riiuveski Mõnikord ma mõtlen, et meil asub siin kuskil nurgas väike nähtamatu riiuveski. Ikka leidub mõni, kellele meeldib seda kogemata või meelega käima tõugata. Seisma panna pole seda aga enam sugugi nii lihtne. Kas või näiteks see tänanegi lugu. Algul istusime kõik nii rahulikult, igaüks omaette. Liki pesi väikese Reeda sukki. Anne luges. Marelle kudus kampsunit. Roosi tikkis linakest raamis. Mina ajasin kleidile puhast kraed peale. Vesta istus teise laua ääres ja kirjutas midagi, ning Tinka seisis sealsamas peegli ees ja "rullitas" oma juukseid. Väikesed olid juba magamistoas. Korraga käratas Vesta Tinkale: "Mis sa tilgutad oma sodi teiste kirja peale!" "Kas sa pead siis tingimata just siin laual peegli ees kirjutama? Teisel laual on ruumi küll. Mine kirjuta seal." soovitas Tinka võrdlemisi asjalikult. "Eks ole jah. Teised pugegu aga nurka, kui meie preilid siin oma kahte karva kolme rulli ajavad," ägestus Vesta veel enam. Tinka on väga hea välimusega tüdruk. Ainult ta juuksed on kuidagi udemetaolised ja kui keegi toas ainult aevastabki, lendab Tinka hoolega hoitud soeng laiali. Võib arvata, et Vesta sellekohane märkus Tinkale eriti ei meeldinud ja ta hüüdis üle õla: "Ah, palun jäta oma alatised labasused." Vesta kolis oma kirjavärgiga küll meie laua äärde, kuid ei rahunenud veel, vaid torises: "Meil siin polegi muud kui üks igavene peegli ees eputamine. Inimestel muud meeles pole kui enda välimus..." "No kuule, ega see sullegi paha ei teeks, kui sa ka mõnikord harva ennast peeglist vaataksid," õrritas Tinka vastu. Pilge selles oli nii ilmne ja märkitabav, et Vesta ennegi punetav nina sellest tooni võrra tumedamaks tõmbus. "Ma ei imesta sugugi, kui siin ühel päeval poiste pärast kõrvugi krousima hakatakse." "Hmh!" kehitas Tinka. "Misjaoks siis just poiste pärast? Küll sina oled ikka naljakas. Sinu meelest inimene hoolitseb oma välimuse eest ainult poiste pärast." "Loomulikult mitte kõik, aga on sääraseid. On," kinnitas Vesta põlglikult. "Seda on näha jah," Tinka hääl hakkas tasakaalu kaotama. "Tead mis - sul ei lähe ikka veel see meelest ära, et Aadu pühapäeval mind paar korda tantsima võttis, vaat mis." "Või teda võeti! Aga kes võttis kõigepealt tütarlaste valsi ajal Aadu tantsima?" Paistis nii, et seal see ohakas õitsema on hakanudki. |