Kaltsuring Nii et järgmisel päeval läksin kohe käsitööringi instruktor- õpetaja juurde ja nüüd on juba tervet meie klassi haaranud äge kaltsupalavik. Otsustasime, et teeme ühe ühise proovitöö kevadise õpilasnäituse jaoks ja siis teeb igaüks endale, missuguse aga tahab ja ilusamaks peab. Nüüd me muudkui korjame kaltse ja lõikame neid ühiselt ribadeks, õmbleme kokku ja värvime. Mul oli sellepärast juba isegi pahandus. Kuid kui ma aus olen, ega see nüüd selle süü küll ei olnud ning üleüldse on selles kaltsuloos olnud niipalju toredat ja... See oli nii, et me lihtsalt lõikasime oma tüdrukutega õhtu läbi kaltse, s.t. vanu sukki, trikoo- ja muid riidetükke sõrmelaiusteks ribadeks. Tore oli koos istuda ja käed käisid nagu iseenesest. Ega me suudki vakka seisnud. Rääkisime igasugustest asjadest. Jutt kaldus ka Entule. Juta küsis, kuhu see Entu jäänud on, et teda viimasel ajal üldse näha pole. Imbi oli teda viimati näinud isaga koos õpetajate toast välja tulemas. Aime teadis Entust kõige viimast uudist. Entu olevat pandud mingisse raskesti kasvatatavate laste kooli. See pole vist kõige ilusam, kuid rõõmustasime selle teate üle kõik. Kõige rõõmsam oli Aime. See on ka arusaadav, sest tema ju kannatas Entu kiusamise alla kõige rohkem. Lõppude lõpuks on nii kindlasti kõige parem ka Entule endale. Siis tegime nii, et igaüks sai ühe suka ja hakkasime korraga pihta. See, kes kõige esimesena valmis sai, või sellelt, kes viimaseks jäi, võis midagi nõuda - nii nagu pandilunastamismängus. Kui mina esimest korda võitsin, jäi Juta viimaseks, aga mina ei jõudnud temalt veel midagi nõuda, kui tema hakkas protesteerima, et mul olevat olnud palju lühem sukk, et temale antakse alati kõige halvemad tükid ja pikemad sukad. Imbi käratas: "Mis sa virised alati ja rikud teiste tuju. Näed ju ometi ise, et keegi ei vali, vaid saab nii, kuidas juhtub." Mul oli päris piinlik, et Imbi nii äge oli, ja mõtlesin, et Juta peale ei tasu küll nii vihastuda, kuid Imbi tahtis koguni, et ma nõuaksin, et Juta mingu oma virinaga parem kohe koju, ja mõned teised arvasid samuti. Milleks seda? Ütlesin, et ma ei tahagi sellelt viripotilt midagi, et las parem jääb seekord vahele. |