Boikott
I

Nii see asi tõepoolest enam jääda ei või! Vaene Vesta! Täna oli tantsuõhtu. Sinna ma siiski ei läinud. Väikeste pärast ja üldse. Mõtlesin kohe, et lase ennast viimati mõnel Aadu või Entu taolisel tantsima kutsuda. Need võivad kiusu pärast niisuguse asjaga küll hakkama saada, ja mina juba oleksin nii loll, et ei julgeks korvi anda.

Järjekorras oli asi nii. Meie väikestega pesime end parajasti, kui uks lahti läks ning Vesta sisse astus. Jäime ammuli sui vaatama. Mitte niivõrd sellepärast, et ta nii vara tantsimast tagasi tuli, vaid palju rohkem tema erilise ilme ja isegi kõnnaku pärast. Ta ei näinud meid märkavatki. Läks meist otsekohe mööda magamistuppa ja isegi ta seljast oli näha, et talle on liiga tehtud.

Läksin talle järele. Vesta lebas täies pikkuses, kogu riietega voodis, otse päevateki peal. Melita või mõnikord ka mõne teise kohta oleks see asi harilik olnud, kuid Vesta pidi kas rängalt haige olema või midagi veel hullemat.

"Vesta, kas sul hakkas halb?"

Ei mingit vastust.

"Kas süda läks pahaks?" Seisin ta voodi ees. Vesta heledad ripsmed pilkusid ja silmad põgenesid, nagu kardaksid nad valgust.

"Juhtus sinuga midagi?" Kuid enne kui ma oleksin jõudnud näha, kas Vesta sellelegi küsimusele kavatseb vastuse võlgu jääda või mitte, tuli Liki.

Mis siis tänase tantsuõhtuga lahti on?

Liki istus Vesta voodi äärele:

"Ära tee sellest väljagi. Praegu poisid jäid kõik õiendama. Aulas on niisugune möll, et hoidku!"

"Milles siis asi seisab?"

Lühidalt kokku võttes selles: Aadu on viimasel ajal enamasti ainult Tinkaga tantsinud. Tütarlaste valsi ajal olevat aga Tinka millegipärast läinud ja võtnud oma endise partneri tantsima. Vesta oli siis omakorda läinud oma kunagist endist partnerit Aadut tantsule kutsuma. Aadu aga oli lösutanud endiselt poolseljakil toolil ning vastanud:

"Ei viitsi!"

Oi, vaene, vaene Vesta! See ületab igasugused piirid! Ma ei jõudnud omalt poolt veel midagi ütelda, kui juba tulid teisedki. Meie grupist jäi tulemata ainult Melita, aga muidu olid peaaegu kogu üheksanda ja kümnenda klassi tüdrukud kohal.

Algas suur pahameele väljapuistamine. Igaüks pani oma nördimuse sõnadesse, meenutades mõned juhust, kus poisid halvasti käitusid või mõne muu inetusega hakkama saanud. Kiruti neidki, kellega muidu ise hästi läbi saadi.