Üks maailma tekkimise müüt

Kerda Keevand 

Elas kord päikesejumalanna Iris. Ta elas üksinda suures maailmas. Siin polnud midagi peale laiuva mere. Ta otsustas luua siia maa, kuid see ei olnud nii lihtne. Ta istus keset merd ja võttis mere põhjast savi ning voolis sellest ilusa ümmarguse maa. Ta arvas, et nüüd on maa valmis, kui ei olnud. Kuna maa oli nii kivine, tekkis sellest üks suur vulkaan, mida hakkas valitsema Vulkaanos. Ta oli õel ning väga pahatahtlik. Kuid Iris ei teadnud seda. Iris usaldas Vulkaanost täielikult ning andis talle teha inimesed ja kauni looduse ehk paradiisi, kuna siis oleksid inimesed väga õnnelikud olnud.

Miks ei suutnud Vulkaanos teha paradiisi? Tal ei olnud hea süda ning tema tehtud inimestest said kurjad ning õelad inimesed, kes soovisid teistele halba. Kui Iris seda nägi,  õnnestus tal luua armastuse jumal Amor, kes suutis teha kauni looduse, kaunid ning sõbralikud inimesed.

 Amorm armus ära kaunisse Irisesse, kuid ka Vulkaanos oli temasse armunud. Nad kõik elasid nüüdses Egiptuses, Kuningate orus. Vulkaanos ning Amor hakkasid võitlema ning võitlevad siiani. Kuna Iris armastas Amorit, tegi ta iga kord ilma ilusaks, kui Amoril oli mingitki lootust võita, kui aga Vulkaanos võidutses, valas Iris pisaraid. Kui Iris oli tõsiselt vihane, on maal torm.