Ushinara   (India pärimus)

     Ushinara elas kainelt ja kasinalt. Tema mõtted olid puhtad ja teod targad ning neist peeti lugu lähedal ja kaugel.
     Ta pakkus peavarju kõikidele kerjustele ja palverändureile, keda aasta ringi kutsusid Gangese pühad kaldad ning Himaalaja tõotatud tipud.
     Kord, kui Ushinara jälle oma kojas istus ja vedasid luges, lendas tema juurde kabuhirmus tuvi, keda jälitas tiidsatiibne kotkas.
     Heitunud lind laskus kõrge kohtumõistja põlve peale ning palus kaitset.
     Aga juba oli kohal ka kotkas. Veel viimsel hetkel suutis Ushinara surmale määratud tuvi päästa.     "Tark mees," sõnas kotkas Ushinarale, "nälg näpistab mind ja kõht ajab taga, aga sina teed kurja ning võtad isuse eest toidupala ära. Anna mulle otsekohe tuvi tagasi!"
     Ushinara raputas kotka tahtmist tühjaks tunnistades oma kätt.
     "Ushinara, " jätkas kotkas, "sul on kohusetundliku mehe kuulsus, miks sa siis nüüd oma põhimõtetest üle astud? Miks sa mu söömata jätad ja singuma sunnid?"
     "See hirmunud ja hingeahastuses lind palus minult pelgupaika, " vaidles Ushinara vastu, "ning sina, vägev kotkas, peaksid ometi teadma, et minu esmane kohus on kaitsta vaenlase eest kõiki neid, kes ennast mu hoolde usaldavad. Nõrga kaitsmisest keeldumine on suurimast - Brahma tapmisest - palju suurem kuritegu."
     "Kõrge kohtumõistja, kuid kõik liha vajab rooga. Kui sa tema tühja kõhuga jätad, katkeb eluniit. Ja sellega, et sa võtsid minult tuvi, on minu kõrval surmale määratud ka minu lapsed."
     "Kulla kotkas, vägev lind, su arutlused on arukad. Aga kuis võiksin ma jätta õnnetu tuvi abi ja turvata, lasta tal hukkuda? Mu süda keelab seda tegemast!
     Minu keldrite uksed on sulle valla. Mine ja vali, mis meeldib. Ehk himustad kitse- või lambaliha? Ütle ainult oma soov ning ma täidan su tahtmise."
     "Ei, kõrge kohtumõistja, sedasorti liha pole ma harjunud sööma!
     Loodus on määranud, et minusugused kotkad tarvitavad toiduks ainult tuviliha. Sestap anna mulle tuvike sedamaid tagasi!"
     "Kulla kotkas," anus Ushinara, "annan sulle kõik, mida iganes ihaldad. Kuid mu süda ei luba hukutada lindu, kes on minult varju palunud."
     "Kõrge kohtumõistja," vastas talle kotkas, "kui sa nii väga seda tuvi hoiad, siis anna mulle vastutasuks tema kaalus tükk oma ihu."
     "Jah, see on sul õigesti öeldud," sõnas Ushinara rahulolevalt, "annan sulle meeleldi, mida nõuad."
     Ning saali lakke riputati kaalud.
     Ushinara asetas ühele kausile tuvi, aga teisele tüki liha, mille oli oma ihust lõiganud, ja tuvi vedas raskuse üles. Mees lõikas enda küljest uue tüki liha, kuid tuvi osutus ikka veel raskemaks. Mees lõikas üha uusi ja uusi liistakuid oma ihust, ent tundus, nagu oleks tuvi aina raskemaks läinud.
     Ja siis astus verivala Ushinara ise kaalukausile ...
     "Olen Indra!" hõiskas nüüd kotkas, "taeva valitseja, aga see meigas on lõõmava Agni hing.
     Tulime sinu vooruslikkust proovile panema.
     Igavene au sulle, oo Ushinara, kes sa tillukese tuvi päästmise pärast tõid ohvriks omaenese elu!
     Kuulsus ei kustu iial sinu nime ümbert, sest sa oled kinnitanud oma tegudega ustavust pühale kohusele."

* Brahma - neljapealine jumal-looja - maailma looja, säilitaja ja hävitaja
* Agni - India altari- ja koldetule jumal
* Indra - India taeva- , pikse- ja sõjajumal, väljendab headust, jumalatevürst

Avetikh Isahakjani raamatust "Lilith, Tsigis-khaan ja teised"      Tln. "Eesti raamat" 1981