MISSUGUNE OLI MEIE ESIVANEMATE
PÄIKESEKALENDER Missugused on meie muinaskalendri ühisjooned teiste muinashõimude omadega? K. Vilkuna piirdub põgusa märkusega, et jälgi nädalate tagurpidi loendamisest on leitud Sileesias ja Rootsis. Üldtuntud on asjaolu, et muinasnorra kalendriaasta jagunes neljaks tähtpäevadega, mis meie omadega peaaegu ühte langevad. U. Masing on rõhutanud vajadust tõmmata paralleele ka muistsete keltide kalendriga, kelle aasta jagunes samuti neljaks, kusjuures tähtpäevadeks olid 1. veebruar, 1. mai, 1.august ja 1. november. Kalendri triivi oletuse õigsuse korral tähendaks see, et keltide algoritmitud päikesekalender kujunes umbes V aastatuhandel e.m.a. Meie muistne algoritmitud kalender nähtavasti tekkis samal aastatuhandel, kui meie esivanemad jõudsid idast oma praegusele asupaigale. Siiski on vähe tõenäoline, et see kalender on nende endi looming. Võib- olla võtsid nad selle üle nendelt indioeurooplastelt, kes elasid siin varem ja kes on pärandanud meile ühtteist oma nn. satem- tüüpi keelest, sealhulgas sõna "taevas"(Ariste, 1971). Võib- olla omandasid nad päikesekalendri hiljem, näiteks balti (ja võib- olla ka slaavi) hõimude imbumisel läänemeresoomlaste ja üle Soome ning Ahvenamaa ka Skandinaavia germaanlastest asukate sekka II aastatuhandel e.m.a. (Moora, 1956). Selle nn. venekirveste kultuuri levik tähendas karjakasvatuse kalendri arengu seisukohalt eriti tähtsat - põlluharimise levikut. Põlluharijate liikumisel lõunast põhja pidi kalendri triivi häiriv mõju põllutöökalendrile nõrgenema, sest triivi tendents oli kalendritähtpäevade järkjärgulisele hilinemisele. Seletamist ootab küsimus, miks meie naabritest lätlastel vististi puuduvad rahvapärimustes pidepunktid kõnesolevate muistsete kalendritähtpäevade kohta, kuigi nende kalendrilooga on ammu tegeldud (Trautvetter, 1850) |