Samal ajal, kui papüürus võeti kasutusele kirjutusvahendina kujunes välja ka kiri, mis oli Ladina ja Araabia tähestike esiisaks.Papüürustele kirjutati kroonikaid, jutustusi ja laule, arveid. Õpilased kasutasid kirjutama õppimiseks savinõude kilde, kuna papüürus oli kallis.
     Papüüruserulle säilitati spetsiaalstes savinõudes.

     Kuigi Egiptus eksportis papüürust kirjutusmaterjalina naaberriikidesse, on neid väljaspool Egiptust säilinud väga vähe. Papüüruse säilimiseks sobiv kliima on vaid Egiptuses ja Mesopotaamia teatud osades, kus papüüruserulle on säilinud linnavaremetes ja hauakambrites.
     Muistses Egiptuses oli tavaks papüüruse korduv kasutamine. Tänu sellele on meieni jõudnud suur hulk muistseid kirjarulle.
    Muistse linna Herakleopolise hauakambrist tänapäeva Kairost lõunas leiti 20. sajandi algul suur hulk hästi säilinud papüüruserulle. Muumia ümber oli mähkimiseks kasutatud papüürusest tehtud pappi.

     Suurim USA-s hoitav papüüruste kollektsioon pärineb leidudest Tebtunise linnast Egiptusest.
     Linna varemetest ja krokodilljumalale Soknebtunisele ( Sobek, Tebtunise isand) pühendatud templikompleksist leiti 20.sajandi algul rikkalikult papüüruserulle. Kõige põnevamad leiud tulid aga päevavalgele linnast lõuna pool asuvatest matusepaikadest, kus muumiate ümbert leiti suurel hulgal papüürusekartonge.Avastati ka terve mumifitseeritud krokodillide nekropol. Ka mitmed krokodillimuumiad olid ümbritsetud papüürusest valmistatud papiga.
     Papüüruserulle säilitati algul muuseumites tinakastides. 1940-ndatel aastatel avastati, et neid saab lahtirullituna säilitada plastiku sees. Papüürustest on tehtud ka fotokoopiad, mis on avaldatud teaduslikes väljaannetes ja on nüüd uurijatele kättesaadavad.