MUISTSEID MEISTREID MEENUTADES Väsimatu rännumees Herodotos jõudis oma matkateedel ka Babüloonia kuningriiki, kus teda vaimustas riigi pealinna Baabüloni ilu ja toredus. Üksikasjalikult kirjeldas ta selle korduvalt assüürlaste rüüsteretkede all kannatanud ja maatasa tehtud, kuid alati taastatud ja värskele õitsengule puhkenud linna ehitisi, tänavaid, kindlustusi. Kõige rohkem aga paelusid rändureid 90 meetri kõrune Paabeli torn oma seitsme astanguga ja kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad. Nebukadnetsar II, Süüria ja Palestiina vallutaja ning Jeruusalemma hävitaja, oli nainud Meedia kuningatütre. Noor kuningatar oli harjunud oma kodumaa varjurikaste metsade ja jaheda mägiõhuga ning tundis neist kuumas ja kõrbelises Babüloonias teravat puudust. Naise nukruse leevendamiseks otsustas Nebukadnetsar kinkida talle tükikese kodumaa rohelust ja andis käsu rajada rippuvad aiad. Nimetus "rippuvad" on vaid kõnekäändeline, sest aiad laiusid neljakorruselisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevatele sammastele toetuvad telliskaared. Korruste platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest ning tihendatud kõrkjate, asfaldi, telliste ja pliiplaatidega. Seda kõike kattis paks viljakas mullakiht. Korruseid ühendasid valged ja roosakad laiad kivitrepid. Peagi kõigutasid terrassidel kõrguvad sihvakad palmid oma kroone, imeilusate troopikalillede kirkad värvid püüdsid möödujate pilke. Sammaste vahel varjus rohetasid lopsakad puud, põõsad ja mägitaimed. Jahe loodetuul tõi aedadesse meeldivat värskust. Kogu selle tehismaastiku kastmiseks pumpasid sajad orjad päev otsa Eufratist vett, ajades ringi päratu suurt vesiratast. Aiad püsisid endises ilus veel kaks sajandit pärast Nebukadnetsarit, kui Makedoonia Aleksander oma vägede eesotsas Babüloni saabus. Lummatud linna võlust, otsustas ta Baabülonist oma suuriigi pealinna teha. Pärast kümme aastat kestnud sõjateid, mis viisid Aleksandri Himaalaja mägede jalameile, saabus ta taas ihaldatud linna, nüüd aga haigena, kurnatud malaaria vappepalavikust. Rippuvate aedade varjukas jaheduses lõppes maailmavallutamisele pürginud väepealiku elutee. Sajandite vahetudes jäi Baabülon uutest kaubateedest kõrvale ja minetas oma tähtsuse. Üleujutus lõhkus Nebukadnetsari toortellistest lossi, varisesid terrassid. Kahe tuhande aata pärast polnud linnast enam midagi järel. Iraagi väikelinna Hille lähistel läbivad künklikku maastikku risti- rästi kraavid. Neist paistab purunenud tellismüüre - kunagise kuningalossi ja rippuvate aedade armetuid riismeid. |