MUISTSEID MEISTREID MEENUTADES Oma olemasolu jäädvustamisega tegid Egiptuse vaaraod algust juba õige varakult, 50 sajandit tagasi, kui lasksid oma tulevaste hauakambrite kohale laduda tohutud korrapärased kivikuhjatised - püramiidid. Ainsaina meie päevini säilinud maailmaimedest kõrguvad need Fajumi oaasi ja Kairo vahel, otsekui kasvades välja kõrbeliivast. Rangeina ja suursuguseina seisid nad juba siis, kui vanakreeka matkamees ja ajaloo isa Herodotos sõudis 450. aastal e.m.a. Niiluse kollakate voogudel ja jättis meile esimese kirjelduse nendest hämmastust äratanud ehitistest. Suurim neist, vaarao Chufu (kr. Cheopsi) püramiid, seisab juba 5000 aastat. Selle esialgne kõrgus oli 147 meetrit (praegu varisemiste tõttu 10 m madalam) ja kuni viimase sajandivahetuseni loeti seda maailma kõrgeimaks ehitiseks. Et teha ring ümber püramiidi, tuleb maha käia ligi kilomeeter. Teadlased on välja arvutanud, et Chufu püramiid on laotud 2 300 000 lihvitud kiviplokist, igaüks kaaluga üle 2 tonni. Kivid liibuvad tihedalt üksteisele ja püsivad kohal omaenese raskuse mõjul. Millist tohutut tööd ja vaeva nõudis nende plokkide murdmine kivimurdudest, seejärel töötlemine, väljavedu ja paigaldamine! Ja pidagem silmas nende päevade algelisi puust, kivist, parimal juhul juba vasest tööriistu ning lihtsaid, kuid küllaltki nutikalt konstrueeritud transpordi- ja tõstevahendeid. Herodotose kirjelduse järgi kestis Chufu püramiidi püstitamine 20 aastat. Ehitusega tegeles pidevalt 100 000 orja, kes vahetati välja iga 3 kuu tagant. Ent tuleb meeles pidada: Herodotos sai need andmed preestritelt, sageli teise või koguni kolmanda mehe vahendusel. Pealegi olid püramiidid siis juba üle 2000 aasta vanad. Hilisemad uurijad on jõudnud teistsugustele järeldustele. Chufu püramiidi ehitusel olnud korraga ametis vaid 4000...5000, kõrghooajal kõige rohkem 8000 meest. Ehitusele kulus, tõsi küll, 20 aastat, kuid mehed olid töös vaid 3 kuud aastas, siis kui üle kallaste tõusnud Niilus ei lasknud põllutööd teha. Teadlased on Egiptuse püramiididega tegelenud juba rohkem kui poolteist sajandit, kuid ikka veel hõljub nende hiidehitiste ümber palju seletamatut. Ei suudeta mõistatada mitmete hauapanuste otstarvet ega leida rahuldavat seletust seesugustele üllatustele nagu röövleist puutumata, kuid siiski tühjad sarkofaagid jms. Niisiis jätkub egüptoloogidele tööd veel päris hulgaks ajaks. |