Kus asub Mesopotaamia?

     Palju nimesid on kandnud ajalooline maa-ala Eufrati ja Tigrise vahel, kuid üks nimi on jäänud talle külge alatiseks: Mesopotaamia. Selle nime andsid talle kreeklased ja see tähendab "jõgedevaheline maa". Mesopotaamia põhjapoolsed alad hõivas Assüüria , Mesopotaamia lõunaosa aga nimetati Babüloniks.     
     Tänapäeval kutsutakse seda maaala Iraagiks.     

     Uusajalgi jäi Mesopotaamia inimestele Euroopast üheks kõige salapärasemaks maakohaks maailmas.
     Sellest maakohast teadis sõna otseses mõttes igaüks - kuid see mida teati pärines antiikaja kreeklastelt Herodotoselt ja Strabonilt ning piiblist. Piiblis kirjutati suurlinnast Babülonist, "röövilkoopast" ning ühtlasi "kõige ilusaimast kuninglike linnade hulgas", uhkest Ninivest, kuulsatest linnadest Assurist, Urukist ja Urist. Piiblis kirjutatakse ka Paabelist - linnast kus jumal segas ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse. Siin saatis Jumal inimsoole kaela ka kohutava veeuputuse, mille elas üle ainult esiisa Noa koos oma perekonnaga ... Ja mis kõige tähtsam: siin lõi Jumal Aadama ja tema küljeluust Eeva - siin asus piibli paradiis.

     Kas siis mitte kellegil polnud tahtmist Mesopotaamiat külastada? Muidugi oli, selles polnud kahtlust. Ainult, et Mesopotaamia oli mitte ainult kõige salapärasem, vaid ka kõige ligipääsmatum maailmanurk. Läänest eraldas teda lõputu kõrb, põhjas olid ligipääsmatud mäed, lõunas aga ookean oma piraatidega.
     Kunagi võis siin ehk paradiis olla, kuid nüüd oli see maanurk lõhestatud lakkamatutest sõdadest ja ülestõusudest.
     Kes tahtis sellele maale tulla, pidi olema julge mees ja pooleldi seikleja.  

"Alguses oli Sumer"   V. Zamarovsky   Tallinn, "Valgus" 1980