KUS LOODUS JÄI VÕLGU... I
Hilda Kink

...seal püüdis inimene juba õige vanal ajal omalt poolt pisut kaasa aidata. Näiteks Egiptuses pühendati juba V aastatuhandel e.m.a., neoliitikumis (nooKUS LOODUS JÄI VÕLGU... IIremal kiviajal) suurt tähelepanu iluravile. Hästi lihtsate ja ometi mõjusate vahenditega kaunistati nägu. Silmalaud piirati täies ulatuses või osaliselt (teinekord üksnes ülalaug) rohelise, musta või tumehalli värviga. Nagu tänapäeva moedaamid hindasid muistsedki neiud ja noorikud rohelist või halli värvivarjundit, mille kasutamisel silmad paistavad iseäranis suured ja tõusib esile nende läige. V - IV aastatuhandel e.m.a. pruukisid värve mitte ainult naised, vaid ka mehed ja isegi lapsed. Osalt oli niisugune talitusviis tingitud vajadusest kaitsta silmi haigestumise eest. Nimelt aitavat värvimine mõningal määral kaitsta silmi terava päikesevalguse pimestava toime eest (tänapäeval kasutatakse sel otstarbel päikeseprille) Vähehaava, IV aastatuhande jooksul e.m.a. loobusid muinasegiptuse mehed siiski niisugusest kosmeetikast.

Kulmud võõbati mustaks. Ja neid pikendati: tõmmati silma välisnurga kohalt kõrva suunas lai triip. Põsed mingiti punaseks. Tundub aga, et huuli värvisid muistsed egiptlannad harva. Vähemalt on meieni jõudnud ainult üks pilt II aastatuhandest e.m.a., millel kujutatakse piigat hoidmas peeglit näo ees ja pintslikesega huuli minkimas.

Kauge aja egiptlased ei tundnud muidugi tänapäeva peeglit. Nendel asendas seda hoolikalt poleeritud metallplaat. III aastatuhandel e.m.a. tehti peeglid vasest, hiljem pronksist, harvemini hõbedast. Viimane andis küll parima peegelduse, kuid too Ees- Aasiast sisseveetav metall oli kallis ja sellest valmistatud peeglid olid taskukohased üksnes vaarao perekonnaliikmetele ja teistele eriti jõukatele inimestele.

Kasutati mineraalvärve. Rohelise andis vasemaak - malahhiit, tumehalli ja musta pliimaak, punase aga ooker. Ajavahemikul V - III aastatuhande algus e.m.a. hõõruti värvained peeneks selleks ettenähtud kivipalettidel.

Oli värvaine peenendatud, tehti pulgakese ots vees märjaks (või pisteti lihtsalt sõrm vette) ja kasteti seejärel värvainesse, millele järgnes muidugi värvi kandmine näole. II aastatuhandel e.m.a. asendati pulgake riidetükiga.

Võimalik, et juba IV aastatuhandel e.m.a. hakkasid egiptlased värvainet segama loomarasva või taimeõliga. Saadud segu mitte ainult et kaunistas nägu, vaid ka pehmitas nahka. Palavas ja kuivas Egiptuse kliimas oli naha ja juuste võidmine hädavajalik ka kaitseks putukate salvamise vastu.