Egiptuse usund ja kultuur

Egiptuses tekkis kiri koos riigiga aastal 3000 e.Kr. Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 750 ja seetõttu oli nende õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid dešifreeriti teadlase Champollioni poolt.

Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Seepärast oli vaja säilitada keha, kuhu hing saaks tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid säilitama ehk balsameerima. Surnult võeti ära siseelundid ning aju. Keha immutati ja mähiti viimaks linaste riideribadega. Seejärel asetati muumia sarkofaagi. Samuti ehitati neile suuri hauakambreid, kuhu pandi kõik vajalik eluks (näiteks teenijate kujud, ehted ning toit) Vana riigi ajal ehitati vaaraode jaoks massiivseid hauakambreid e. püramiide. Hiljem hakati vaaraosid matma väiksematesse hauakambritesse, mis olid kaljudesse raiutud.

Egiptlased austasid sadu jumalaid. Tähtsaimad olid:

*Amon-Ra – päikesejumal – oina pea ja inimese kehaga.

*Osiris – surnute valitseja ja viljakuse jumal – inimene

*Horos – taevajumal – kullipeaga

Samuti austati loomi – eriti aga kasse, kobrasid, sõnnikumardikaid ehk skarabeuse ning Apist (eriliste tunnustega härg)

Egiptuses sõltus inimeste elu üleujutusest ning et nende toimumisaegu täpselt välja arvutada, oli vaja kalendrit. Aja jooksul tekkiski kalender, mis jagas aasta 12 kuuks, igas kuus oli 30 päeva. Et saada kokku 365 päeva, lisati igale aastale 5 täiendavat päeva. Kanalite rajamine ning templite ja püramiidide ehitamine põhjustas aritmeetika (arvutuskunst)ja geomeetria (algselt maamõõtmine) arengut. Balsameerimise käigus tutvuti ka inimese ehitusega ning arenes arstiteadus.

Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus"