Egiptus - Niiluse and
II
Sel ajal, kui Niiluse tõus peatus, hakkasid vaarao ametnikud veekõrguse järgi välja arvutama makse, mida võtta tulevalt lõikuselt. Neil oli andmeid selle kohta, palju vilja kandis iga põld teatava veeseisu puhul. Samuti teadsid nad, kui suur oli iga talupoja maa. Kogu Egiptuse põllud on mõõdetud ning nende suurus üles märgitud ametlikesse papüüruserullidesse. Kui vahel jõe poolt kaasa toodud kõnts kustutab piirimärgid üksikute põldude vahel, siis tuleb valitsuse maamõõtja ning teeb kohe kindlaks piirid nende ülestähenduste põhjal. Egiptuses on palju koolitatud mehi, kes vilunud arvutamises ja maamõõtmises. Niilus oma üleujutustega on palju kaasa aidanud nende teaduste edenemiseks Egiptuses.
Liiklemine Niilusel üleujutuse ajal
Kui põhjapoolseis maades on sügis, hakkab Niiluse pind jälle alanema. Ikka uued lahmakad maad kerkivad päevavalgele. Algab nn. külvi aastaaeg 1. Esialgu sarnaneb Egiptus veel hiiglasooga. Miljonid veeloomad siplevad meeleheitlikult poris. Konnad krooksuvad tüütavalt. Kured. iibised, marabuud ja teised soolinnud jalutavad lompides ning rõõmutsevad kergesti kättesaadava saagi üle. Inimeste ja loomade piinaks haub päike välja loikudes uusi sääse- ja kärbseparvi. Nad tungivad ninasse ning kõrva ja hammustavad valusasti kõiki.
Vaevalt oli Niilus tagasi läinud oma sängi, kui talupojad hakkasid kündma niisket maad. Nebti läks rõõmsasti väljale, sest Niiluse vesi oli sel aastal olnud parajalt kõrge ning võis loota head aastat, mil on külluses vilja ja rohtu. Olid ilusad jahedad ilmad. "Taevas on meie meele järgi," ütlesid kündvad talupojad ja naeratasid, Iga saha juurde kuulus kaks meest - üks neist juhtis sahka, teine ergutas kepiga laisku härgi.
Oinad tallavad seemet mulda.
Künnile järgnes külv. Et külvatud seeme läheks sisse sitkesse Niiluse kõntsa, selleks lasti pärast külvi põldudele sea- ja lambakarjad. Need tallasid põllul ümber joostes seemned mulda.
Varsti kerkisid kõikjal noored võrsed ning kogu Egiptus muutus ainsaks haljendavaks aasaks2. Kui maa aegamööda päris ära kuivas ning kuumad kõrvetuuled muutusid hädaohtlikuks, siis avati need tiikide vesiväravad, mis viisid põllukraavidesse, ning vesirattad ja tõstekoogud pandi tööle, et vett oleks ka kõrgemal asetsevais põllukraaves ja kõikjale ulatuvais rennides. Taimed said nüüd küllalt niiskust ja kasvasid lopsakalt.
Lõikus tuli rikkalik. Teravate sirpidega läksid töölised väljadel, nad töötasid taktis, mõnes talus flöödimängu saatel. Umbes põlvekõrguselt lõigati vili maha. Vahete-vahel peatuti, söödi kaasavõetud korvidest ning lasti ringi käia õllekruusi.
Eeslid reht peksmas.
Vili peksti eeslite abil. Need tallasid rehepõrandale laotatud pahmast, nii et terad vabanesid viljapeadest. Hiljemini eraldati suure sõela abil tuulates terad aganatest. Puhas vili paigutati kõrgetesse aitadesse. Terad kanti esmalt kottides treppi mööda aida katusele ning puistati sealt luugist alla.
Nebti saak oli sel aastal hea. Kuid tema onu naabrikülast pidi hädaldama: "Ussid sõid poole vilja, jõehobused teise poole. Põldudel on palju hiiri, rohutirtsude parv käis korra üle ning varblased varastavad. Oh häda, kui tulevad ametnikud ning ütlevad: "Anna maksuvili siia!" ja kui mul pole anda, siis peksavad nad mind."
| Vaatamata toredale saagile kujunes sügis Nebtilegi kurvaks. "Tema Asendaja" jäi ootamatult haigeks ning suri. Nebti leinas väga oma tütart ning kasutas suurema osa oma varandusest hauakambri ehitamiseks temale. Palju lilli, nukkusid ning paar puukrokodilli pandi surnule hauda kaasa ning kunstnik joonistas hauakambri seinale pildi tütarlapsest ja tema emast, sest Egiptuses austatakse emasid väga, palju rohkem kui muudes maades. |
|
____________________________________________________________________
1 "Külvi aastaaeg kestab novembris veebruarini. Sel ajal ei toimu ainult külv, vaid ka taimede kasvamine.
2 Sel ajal kui põhjamail on karm talv sarnaneb Egiptus õitseva hiiglaaiaga
Ajaloo lugemik "Igapäevasest tööst Vanas-Egiptuses" L.Anvelt Tartu 1935