Arstiteadus babüloonias 2

raamatust "Savist raamatud"

     Maagilist ilmet omavad retseptid, milles kirjutatakse haigele "valge lehma piima", teises "valge kitse piima", kolmandas "valge eesli piima". Samuti soovitati raviotstarbeks "hiire keelt", "koera karvu", "hüääni karvu", "põdra sarve", "kollase härja kõrva", "musta ussi rasva", "kana silma", "kilpkonna soomust" jne. Samal ajal usuti ka mahajäetud majast kogutud tolmu või hauast võetud põrmu, purustatud poti kildude ja jõevahu raviomadustesse...

     Muistseil meedikuil olin eriline kiindumus sidemete vastu. Nad uskusid sügavalt nende raviomadustesse ja panid neid meeleldi koos ravimitega kõigile inimkeha osadele. Sidemete tähtsus seisis vanade rahavaste arvates selles, et nad tugevdasid kontakti haige koha ja ravimi vahel.

     Kõrvuti ravimitega kasutati agaralt lausumisi, nõiasõnu jm. Preestrid-arstijad voolisid savist, vaigust, vahast ja taignast või valmistasid puust kurjade deemonite kujukesi ja põletasid neid, teostades seejuures maagilisi tseremooniaid. Arvati, et sel teel vabaneb haige temasse asunud tumedatest jõududest. Toome selliste lausumiste näite. "Õel Tiisikus, kaval Tiisikus, inimest visalt piinav Tiisikus, teda mitte mahajättev Tiisikus, mitte kaduv Tiisikus, kurikaval Tiisikus! Taeva Vaim, nea teda! Maa Vaim, nea teda!"

     Nõiasõnad olid äärmiselt olulisel kohal, ent oli ka teist liiki käsiraamatuid. Assurbanipali raamatukogust on leitud seeria arstiteaduslikke raamatuid, mis tervikuna moodustavad maailma vanima meditsiinilise entsüklopeedia. Neis raamatuis on haiguste kirjeldused rühmitatud inimese kehaosade järgi. Teoses pealkirjaga "Kui inimese pea on haaratud kuumusest" on antud üksikasjalik kirjeldus pea kõigi osade haiguste kohta, sealhulgas ka nakkushaiguste kohta. Raamatus on "meeltesegadusele", "kiilaspäisusele" ning meelekohtade, kõrvade ja silmade haigustele pühendatud osad.

     Sõnadega "Kui tema huultel on raske" algav raamatute seeria kirjeldab kõiki hingamisorganite haigusi alates harilikust külmetamisest ja lõpetades tiisikusega.

      Kolmandas seerias on esitatud maksa- ja südamehaigused, neljandas käsitletakse reumatismi, podagrat ja mõnd teist haigust.

    Kuid ilma nende tõeliste teadmiste terakesteta, mis saavutati muistsete meedikute poolt, oleks olnud võimatu kaasaegse arstiteaduse suurepärane õitseng.