Arstiteadus babüloonias

Raamatust "Savist raamatud."

     Babüloonia-Assüüria arstiteadus oli tihedalt seotud maagiaga. Ent kõrvuti lausumiste ja teiste maagiliste toimingutega tarvitati paljude haiguste raviks ka ravimeid ja kirurgilist sekkumist.
     Babüloonlaste ettekujutused mõningate haiguste põhjustest olid lähedased tõele. Idas sagedaste silmahaiguste põhjuseks peeti näiteks tolmu, mida tuul pilvedena laiali kandis. Sügelisi ja teisi nahahaigusi peeti nakkavaiks. Nakkushaiguste ülekandjaiks olid babüloonlaste arvates parasiidid, peamiselt täid.
     Anatoomilised teadmised ei saavutanud Mesopotaamias suurt arengut. Babüloonia usk, mis keelas surnukehade lahkamist, pidurdas tugevasti inimorganismi tundmaõppimist. Need anatoomiliste teadmiste raasukesed põhinesid juhuslikel andmeil, mis saadi lahinguväljal haavatuile abiandmisel, samuti aga ka loomade uurimisel, mida toodi ohvreiks Jumalaile.
     Inimorganismi eluliseks tuumaks lugesid babüloonlased verd, mis jagati "päevavereks" (arteriaalne - hele) ja "öövereks" (venoosne - tume).

    Suurt tähtsust omistasid arstid südamele, maksale, neerudele ja samal ajal ilmselt ignoreerisid selliseid organeid, nagu kusepõis ja põrn, närve aga ei eraldatud kõõlustest...
    Kõrvu ja silmi loeti organeiks, mis juhtisid tähelepanu. Süda juhtis mõistust, maks - meeleolu, magu - kavalust, nina - kõrkust...
     Kollatõve, mille puhul, nagu ütleb üks vanadest tekstidest, "inimese keha muutub kollaseks, nägu kolletab, mustendab ja isegi keelejuured mustendavad", peeti deemon Ahazu organismi asumise tagajärjeks. Samal ajal seoti see haigus maksa funktsionaalse häirega, mis vastab tõele.
     On huvitav, et haiguste hulka arvati ka sellised "tõved", nagu "kurbus", "sünge ilme", "halb tuju".

     Enamik haigusi peeti ravitavateks. Ravimitest olid esikohal taimed. Mitmesuguseil juhtumeil kasutati nende seemneid ja vilju, juuri ja õisi, lehti, varsu, mahlu, vaikusid, rohelis võsusid, oksi, käbisid, koort ja isegi viljakesti. Ravimite valmistamiseks kasutati loomade verd, piima, liha, rasva ja luid, lindude mune, mesilaste mett, kalarasva ja palju muud. Kuid samal ajal andis maagilise meditsiini mõju end igal sammul tunda.