Ainus säilinud maailmaime avas iidsed käigud
Vanad egiptlased püstitasid 2,3 miljonist kiviplokist hiigelehitise,
mille lummus on kestnud üle nelja aastatuhande
SERGEI STADNIKOV
Pärast mõrade paikamist, grafiti eemaldamist ning uue valgustusja õhuvahetussüsteemi
paigaldamist avas Cheopsi püramiid, ainus seitsmest maailmaimest tänini säilinu taas
oma iidsed käigud turistidele.
Kui enne taastamistöid pääses päeva jooksul Egiptuse suurimasse püramiidi kuni 5000
külastajat, siis nüüd on see avatud vaid 300 inimesele. Tuhandete turistide hingeõhust
kogunes nimelt püramiidi ruumidesse nii palju niiskust, et see hakkas ohustama
hiigelehitise tulevikku.
Egiptuse pealinna Kairo lähedal Gizas asuv Cheopsi püramiid ehitati 4500 aastat tagasi
vaarao Cheopsi hauakambrina. Ühtekokku valas püramiidi püstitades kahe aastakümne
jooksul higi 84 000 inimest, kes
vedasid oma ihurammu pingutades kokku 2,3 miljonit kiviplokki. Tahutud kivimürakad
kaalusid keskmiselt 2,5 tonni, raskemad aga tervelt 15 tonni.
Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole püramiid orjade kätetöö.Egiptuse riik
mobiliseeris ehitusele neljaks kuuks, mil Niilus polnud üleujutatud, korraga 20 000-40
000 inimest, mis on näide varase bürokraatia tõhususest.
Kadunud ehitusplaanid
137,5 meetri kõrgune Cheopsi püramiid on ennekõike jumal-kuninga hauakamber, tema
ajaülese võimu sümbol nii siin- kui teispoolsuses.Vanasti, erinevalt nüüdisajast, oli
sinna sissepääs kõikidele inimestele
suletud. Surnud vaarao kultuslik austamine toimus püramiidi lähedusse ehitatud nn
surnutemplites.
Pole välistatud, et püramiidide tipud kullati omal ajal üle, nii et kui päike tõusis,
valgustasid selle kiired esmalt tippu. Cheopsi teispoolne võimusfäär hõlmas ka taevast
- sellest siis ehituse orienteerimine
Põhjanaela ning ilmakaarte järgi.
Esmapilgul tundub isegi egüptoloogidele hämmastavana asjaolu, et püramiidide ehitamise
ajast Vanas riigis (umbes 2778.-2263. aastal eKr) pole säilinud ühtki ehitusplaani.
Tõenäoline, et aeg on teinud oma töö.
Ent Vanale riigile järgnenud Keskmisest riigist on ehitusplaanid siiski olemas.
Huvitav on seegi, et egiptuse kirjandusteostes mainitakse püramiide üksnes vilksamisi.
Nende monumentaalsusest ei vaimustu ükski autor. Ilmselt kuulusid püramiidid egiptlaste
loomuliku elukeskkonna juurde, nagu nüüd on saanud igapäevaseks Empire State Building
New Yorgis või Eiffeli torn Pariisis. Küll aga imetleb püramiide 5. sajandil enne
Kristuse aega Egiptuses reisinud nn ajaloo isa Herodotos. Kuid tema on juba hoopis teise,
antiiktsivilisatsiooni esindaja.
Kummatigi ei suutnud võimsad püramiidid päästa vaaraode muumiaid ega nende aardeid.
Need rüüstati juba vanal ajal. Küll aga sundisid rüüstamised Uue riigi (1562.-1070. a
enne Kristust) valitsejaid pöörduma uue hauakambri vormi poole, nimelt raiuma neid
kaljudesse.
Nagu näitab oletatavasti mõrvatud vaarao Tutanhamoni hauakambri saatus, osutus
kaljuvariant kindlamaks kui püramiid. Inglise egüptoloogid avastasid kunagise Teeba
lähedal Kuningate orus Tutanhamoni
hauakambri alles 1922. aastal. Sealt leitud rohkeid õukonnaelu ja surnukultusega
seostuvaid kullast, elevandiluust ja puidust kunstiteoseid ning tarbeesemeid säilitatakse
Egiptuse muuseumis Kairos.
Salajased töövõtted
Egiptuse 4. dünastia vaarao Cheops ehk vanaegiptuse päraselt Hufu ongi ajalukku läinud
eelkõige maailma suurima püramiidi püstitajana Gizasse, mis nüüd kuulub Suur-Kairo
piiresse. Kuni möödunud sajandi
alguseni oli Cheopsi püramiid suurim ehitis kogu maailmas.
Paraku pole midagi teada neist kaalutlustest, mis ajendasid Hufut püstitama endale
igavest valitsemis- ja rahupaika just Gizasse. Tema eelkäijad lasid endale rajada
püramiide Sakkarasse ja Dachshuri. Ilmselt
on Giza kõrbeplatoole kavandatud püramiid vanim ehitis sealses inimtühjas piirkonnas.
Tuhatkonna inseneri juhtimisel kasutati ehitamisel ainult vasest ning erinevatest
kivisortidest valmistatud tööriistu. Toona ei tuntud plokiratast, küll aga võeti appi
mitmesugused tõstekangid ja ehitusplatvormid.
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli lubjakivi, mida toodi 20 kilomeetri kauguselt kivimurrust.
Mõnel kivil on säilinud ehitusmärgistus tänini.
Ometi ei ole kaugeltki kõik muinasegiptlaste töövõtted nüüdisaja teadlastele selged.
Seda võib pidada koguni loogiliseks, sest vanade egiptlaste puhul on ju tegemist
inimkonna ühe vanima tsivilisatsiooniga,
mille kohta nii mõnedki aspektid võivadki jääda ebaselgeks.
Pompoosne püramiid, mille külgede pikkus on keskmiselt 230 meetrit, peidab endas palju
põnevaid fakte. Näiteks seda, et püramiidi küljed on kõigest minimaalsete hälvetega
arvestatud ilmakaarte järgi. Et püramiidi 5,3 hektari suurusele aluspindalale mahuksid
ühtekokku Peetri kirik Roomas, Püha Pauli katedraal ja Westminster Abbey Londonis ning
Milano ja Firenze toomkirik. Et püramiidi sisemuses kõrgub võimas kaljurüngas, mille
mõõtmed ei ole seniajani täpselt teada.
Ühe paeluvama võrdluse on esitanud aastal 1798 Egiptuses Prantsuse sõjalis-teaduslikku
ekspeditsiooni juhtinud kindral Napoléon Bonaparte. Tema arvutuste kohaselt saaks Cheopsi
püramiidi kividest ehitada
ümber Prantsusmaa 3,7 meetri kõrguse ja 30 sentimeetri paksuse müüri. Väidetavalt
leidis ekspeditsiooniga kaasas olnud matemaatik Gaspard Mouge, et need arvutused on
õiged.
Ooper püramiidi ette
Aastatuhande vahetusel saab Cheopsi püramiidi näha taas täies endises hiilguses.
Millenniumiööks seatakse püramiidi tippu ülekullatud kivi. Lisaks etendub
hiigelehitise ees prantsuse helilooja Jean-Michael Jarre’ uus ooper, mida Egiptuse
valitsusjõud loodavad kuulama-vaatama tulevat sadu tuhandeid huvilisi.
Ent opositsiooniparteid ei poolda raha priiskamist möödunud aegade sättimiseks
moodsasse valgusse. Kuna Cheopsi püramiid just tuli remondist, soovitavad nad kulutada
raha millenniumipidustuste asemel
pigem egiptlaste elujärje parandamiseks.
_______________________________________________________________
Sergei Stadnikov on Rahvusvahelise Egüptoloogide Assotsiatsiooni tegevliige.
Vaarao Hufu (Cheops)
• Vaarao Hufu ehk vanakreeka keeles Cheops valitses aastatel 2589-2566 enne Kristust.
• Hufu valitsemisaja suurimaks pärandiks on maailma suurim, Cheopsi püramiid, mida
peetakse üheks seitsmest maailmaimest.
• Hufu naistest teavad ajaloolased Meritatest ja Henutseni. Kirjalikud allikad märgivad
Hufu viit poega ja kolme tütart.
• Nimi Hufu tähendab «Jumal Hnum kaitseb teda».
• Hufu saatis valitsemisajal oma maleva korduvalt Siinai poolsaarele.
Sõjalis-töönduslike operatsioonide eesmärgiks oli vase, türkiisi ja malahhiidi
kaevandamine ning semiidi rändhõimude hirmutamine.
POSTIMEES 10. 06. 1999
|