ELEKTRIVOOL

 

on meile kõigile nii enesestmõistetavaks saanud, et me enam ei küsi, kuidas on võimalik, et pistikupesast tulev energia ahju kütab, televisioonipildi koju toob või pesumasina mootorit käitab. Soojust, valgust ja jõudu saab üheainsa lülitipöördega.

Ainsa sõrmeliigutusega vallandatakse igal pool hiiglajõudu, mis veab rööbastel raudteeronge, sulatab terast või paneb linna valguses särama. Elektrienergiata ei oleks meie elu nii mugav, temata poleks me jõudnud tehnika ja tööstuse praegusele arenemistasemele, temast oleneb edasinegi areng.

Me räägime "elektrivoolust". Kui mõnelt erialamehelt küsida, mis siis juhtmes õigupoolest voolab, vastab ta, et me voolu sisse lülitades tõepoolest midagi voolama paneme, nimelt elektronid. Kes päris täpselt teada tahab, sellele olgu öeldud: üks amper on vool, mille puhul ühes sekundis läbib juhet 6281 miljard miljardit ehk 6281 kvadriljonit elektroni. Neid elektrone me muidugi ei näe. Elekter on niisama vähe nähtav kui need kaduvväikesed elektrivoolu kandjad. Me tunneme ainult nende toimet: soojust, valgust, jõudu. Või siis tunneme teda valusalt ohtliku löögina, kui me mõnda elektririista hooletult käsitseme.

 

Peter Klemm AURUMASINAST ELEKTRIMOOTORINI "Valgus" * Tallinn 1975, lk.157.